Me hindame metsa erinevaid väärtuseid. See pakub silmailu, elu- ja varjupaika, stressileevendust, head kõhutäit, töökohta, kvaliteetset ehitusmaterjali, kodusooja ja palju muud. Mets on tihedasti seotud süsteem, kus erinevate liikide vahel toimub pidev konkurents vee, valguse ja toitainete pärast.
Valgustusraie on oluline ära teha õigel ajal
  • Valgustusraie on oluline ära teha õigel ajal
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Metsa väljanägemine ja seal kasvavad liigid sõltuvad suuresti pinnasest, metsakeeles öeldes kasvukohatüübist. Samas kasvukohatüübis võib kasvada erineva ilmega mets ning selles, kuidas mets tulevikus välja hakkab nägema, mängivad rolli metsaomaniku poolt tehtud valikud.
HEA TEADA:
Esimestel valgustusraietel eemaldatakse peapuuliiki lämmatavad puud ja põõsad ning peapuuliiki ennast ei raiuta. Esimene valgustusraie seganoorendikes toimub 4–6 aastaselt (valgusnõudlikele liikidele varem, varjutaluvatele hiljem) ja seda korratakse 4–5 aasta pärast.
Valgustusraiete teisel etapil alustatakse peapuuliigi tihedate gruppide ja külvipesade harvendamist, et tagada puude ühtlane asetus puistus. Nende puuliikide esindajad, keda me puistus ei väärtusta ja kes on teistest üle kasvanud ning varjavad teisi, tuleb välja raiuda. Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu.
Valgustusraiet võiks võrrelda rohimisega. Keskmiselt jääb pärast valgustusraiet hektari kohta alles 2000–6000 puud, väga tihedate noorendike hooldamisel kuni 10 000 puud hektarile.
Valgustusraieid tehakse hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte.
Allikas: SA Erametsakeskus
 
Mets on omaniku nägu
Tavaliselt on metsaomanikul õigus ise valida, kuidas ta oma metsa hoida ja kasvatada soovib. Oluline on, et metsaomanik seda õigust teadvustaks ning metsaga seotud soovid enda jaoks selgeks mõtleks – kas tulevikus soovitakse oma metsast tulu teenida, seal loodusturismi teenuseid pakkuda, metsa puutumatuna hoida või mõnda muud eesmärki täita?
Noores metsas tehtud valgustus- või harvendusraie võib metsaomaniku jaoks esialgu tähendada vaid kulutusi või paremal juhul kulude-tuludega tasa jäämist. Siiski jõuab üha rohkemate metsaomanikeni teadmine, et hooldusraieteta ei ole noorel metsal häid väljavaateid väärtuslikuks puistuks kujuneda. Aina enam vaadatakse majandamisotsuseid tehes tulevikku ning valgustusraieid tehakse hoolimata sellest, kas väljaraiutav puit leiab kasutamist või mitte.
Metsaomanik ja metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Olavi Udam on oma metsa majandades kulusid ja tulusid põhjalikult analüüsinud. Tema hinnangul võivad õigeaegsed hooldusraied tulevikus metsast saadavat tulu kuni mitmekordselt suurendada. „Täpset numbrit on siiski väga keeruline välja tuua, iga mets on ju erinev,“ nentis Udam.
Maaülikoolis uuriti valgustusraiete majanduslikku mõju 2000ndate keskel. Tookord leiti, et investeering tasub end suurema arvestusliku aastatulu näol ära juba 8 aastaga. Metsakasvataja ja Vardi Erametsaseltsi juhatuse liikme Taavi Ehrpaisi kogemus näitab, et valgustusraiet tehes saab metsaomanik juba esimesest harvendusraiest kindlat tulu, suureneb ka uuendusraiel saadav kasu. „Kui noore metsa eest hoolt kanda, võib lõppraiega teenida umbes 5000 eurot rohkem,“ rääkis metsamees.
Ehrpais peab valgustusraiet kõige olulisemaks metsakasvatuslikuks võtteks. Tema sõnul on ka Vardi Erametsaseltsi liikmete huvi noore metsa hooldamise vastu suur, metsaühistus korraldatud õppepäevadel on väga paljud liikmed ka õiged töövõtted selgeks õppinud ning oma metsas tehakse töö ise ära. Vajadusel aitab töid korraldada ka metsaühistu.
Toetus aitab kaasa
Et motiveerida metsaomanikke oma metsas toimetama ja noort metsa hooldama, makstakse kuni 30aastases puistus hooldusraiete tegemiseks maaelu arengukava vahenditest toetust.
Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees ja metsakonsulent Kadri-Aija Viik rääkis, et toetus aitab hooldusraiete planeerimisel kaasa just väiksema metsaomandiga omanike puhul. Samas rõhutas ta, et hooldusraiete tegemise kasuks otsustamisel mängib olulist rolli ka ühistu poolt antav info ja nõuanne metsakasvatuslike tööde kohta ning abi tegutsemisel.
„Oma liikmete juures näeme, et metsaühistu tugi on hooldusraiete tegemisel väga oluline,“ ütles Viik. „Metsatööde planeerimine ja tööde teostamine, kuid ka toetuse taotlemine nõuavad eelteadmisi, ühistus on see kompetents olemas ning metsaomaniku jaoks muudab see kogu protsessi lihtsamaks,“ selgitas ta.
Tänavu saab Erametsakeskusest hooldusraiete tegemiseks toetust küsida 28. maist kuni 8. juunini, töödega võib alustada taotluse esitamisele järgneval päeval. Taotlus tuleb esitada läbi e-PRIA portaali või metsaühistu kaudu, kes oma liikmete eest ühistaotluse esitab.
Täpsemat info toetatavate tegevuste ja taotlemise tingimuste kohta leiab erametsaportaalist www.eramets.ee. Toetuse taotlemisel ja tööde planeerimisel saab nõu ja abi küsida kohalikust metsaühistust.
Kertu Kekk 
SA Erametsakeskus

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele