Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. august 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma arvamuse ütlesid välja Anu Hellenurme, Raivo Külasepp, Juhan Särgava ja Martin Repinski.

12.-13. juunil väisas Hollandi kuningas Willem-Alexander Eestit. Kuninga visiidi raames toimus seminar „Innovatsioon põllumajanduses“ ning Hollandi põllumajandusminister Carola Schouten ja Eesti maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi.

Anu Hellenurme: Eesti edukus sõltub koostööst kõige laiemas mõttes

Minu arvamus on, et Eesti edukus sõltub koostööst – ja seda kõige laiemas mõttes. Tugeva koduturu loob meile tarbija oma eelistustega. Mida enam valib tarbija Eesti toote, seda tugevamaks kasvavad meie ettevõtted. Nii jääb väärtus Eestisse ja raha ringleb Eestis. Sel viisil on võimalik ettevõtetel ka ekspordiks jõudu koguda.

Kõik ei pea tegema kõike vaid seda, mida väga hästi osatakse. Vaade ekspordile peaks olema samuti laiem. Meie kaubamärk laias maailmas võiks olla näiteks „Eesti juust“, „Eesti maasikas“ ja „Eesti või“ ning miks mitte ka „Eesti hakklihapallid“. Selleks on vaja, et tänased konkurendid teeksid enam koostööd. Tuleks ühiselt täita vajalikud kvaliteedinõuded ning kindlustada soovitud kogused. Kui vaja, siis luua üks ühine põllumajandustoodete eksporti koordineeriv asutus, agentuur.

Eestis toodetu turustamisel oleks aga kindlasti abi maaeluministeeriumi asutustest – et meil oleks avatud turud, kuhu oma toodetut müüa.

Kui ma võrdlen Hollandit ja Eestit, siis hollandlased panustavad kõvasti innovatsiooni ja investeerivad ses osas palju. Mulle imponeerib aga see, et nad peavad väga oluliseks koostööd põllumajandusnõustamises nii ülikoolide kui tootjate vahel ehk nõuandeteenistuse lahendus on see, mida meil kindlasti neilt õppida tasuks. Neil on oskus müüa oma ideid, teadmisi ja nõustaja on alati farmi oodatud, sest kasu on vastastikune. Kuna meid on aga 1,3 miljonit ja põllumajandussektori osakaal on väike, siis meie sel seminaril kuuldud võimalusi päris üks-ühele kahjuks kasutada ei saa.

Anu Hellenurme

Anu Ait OÜ juht

Raivo Külasepp: Aiandussektor teeb sügava kummarduse Hollandi kolleegidele

Aiandussektor on üle 25 aasta õppinud Hollandi kolleegidelt. Nüüd saame öelda, et tänu heale koostööle ja kogemuste vahetamisele on meie parimad tegijad samal tasemel, mis sealsed kolleegid. Nii, et see on kindlasti koht, kus pean sektori nimel Hollandi aiandusettevõtjaid tänama ja loodan, et meie koostöö on jätkuv.

Kui nüüd rääkida seminaril kuuldud lahendustest, siis Grüne Fee kogemusel saan öelda, et tööjõud muutub aja jooksul järjest suuremaks probleemiks ja seega on innovatiivsed lahendused äärmiselt olulised. Samas täielikult mehhaniseerimise peale minna ei saa. Meil on palju piirkondi, näiteks ääremaad või saared, kus tööandjal on sotsiaalne roll pakkudes tööhõivet, et piirkond välja ei sureks. Sealsed ettevõtjad ütlevad, et ei tahagi minna maksimaalsele mehhaniseeritusele üle, nad tahavad oma ettevõttes näha inimesi, tahavad suhelda, ka loom laudas tahab inimest näha.

Raivo Külasepp

Grüne Fee Eesti ASi juht

Juhan Särgava: Kulu innovatiivsetele lahendustele peab looma tulu

Hollandi näide, kus kogu tootmisahel on ühes ettevõttes, on meie kauge eesmärk. Saidafarmis on selline süsteem mingis osas juba toimiv, seda siis toorpiima väärindusest valmistooteni. Teha oleks veel teravilja osa – alates loomadele sööda muljumisest ja jahvatamisest kuni saia-leiva küpsetamiseni. Ning miks mitte teha ka üks väike tapamaja ja lihatööstus. Ainus teema mida seminaril ei puudutatud oli see, kuidas pakendit kohapeal teha, ehk naljaga pooleks öeldes, kuidas põhust piimapakend saab. 

Kõikide nende innovatiivsete lahenduste juures tuleb meie farmeritel mõelda, kas ja kuidas see asi ära tasub. Et uuendusi sisse viia, siis olen kindel, et meie piimafarmid peavad kasvama ehk 300-350 lehma farmid on alampiiriks, sest suurelt tehes on mahud sellised mis võimaldavad soetada tänapäevast tehnikat.

Juhan Särgava

Saidafarm OÜ

Martin Repinski: Võimas ja inspireeriv päev

Innovatsiooniseminaril sai palju infot, sai näha ja kuulda milline on olnud reaalne koostöö Eesti ja Hollandi ettevõtjate vahel ja mõelda mida võiks veel teha. Sel päeval sõlmisime ka koostööleppe. Koostöömemorandumi sõlmimisele on eelnenud pikk eeltöö, nüüd allkirjastatud kokkulepe annab kindlasti meile uusi võimalusi teaduse ja ettevõtluse poolel. 

Päeva lõpus saime kuulda ka põllumajanduse häkatoni ideedest, nendest oli minu arvates parim „Dude, where is my tractor“. Seda seepärast, et platvorm looks võimaluse põllumajandustehnika laenutamiseks ja jagamiseks ning seda lahendust vajaks just väiketootjad, kellel ei ole majanduslikult mõistlik osta kallist tehnikat. Tänase päeva mõte – ringmajandus – on kindlasti asi, mis meie oludesse sobib. Kui me tahame, et väiketootja oleks edukas, siis ise tehes on kindlasti edu tagatud seda nii tootmisest turundamiseni. Selline mudel tagab ka selle, et kogu tootmisprotsess on läbipaistev.Martin RepinskiKonju Kitsefarm OÜ