Tänavu täitus Scandagra Eesti ASil 25. tegutsemisaasta. Sestap korraldati 5. juulil Leigo turismitalus selle sündmuse tähistamiseks meeleolukas juubelipidu, kus sume suveõhtu oli täis häid emotsioone, meeleolukat muusikat ja maitsvat toitu.
- Scandagra Eesti ASi tegevdirektor Jurgita Radzevičė Foto: Scandagra Eesti AS
Scandagra Eesti ASi tegevdirektori Jurgita Radzevičė sõnul sobib ettevõtte 25. tegutsemisaasta iseloomustamiseks enim sõna muutus. „Muutus on seisnenud selles, et kohalik väike söödatootja on nende aastate jooksul kasvanud tugevaks rahvusvaheliseks partneriks Eesti põllumeestele. Rahvusvahelistumine on kaasa aidanud sortimendi laiendamisele, soodsamatele tingimustele sisendite ostmisel ning toodangu müügil. Ettevõtte laiem haare on aidanud kaasa ka paindlike lahenduste loomisele klientide jaoks läbi finantseeringute ja rahvusvaheliste teadmiste,“ sõnas Radzevičė.
Ta lisas, et tänaseks on Scandagra kasvanud üheks eelistatud tööandjaks ja Eesti juhtivaks põllumajandusettevõtteks, kes annab tööd 140 inimesele üle Eesti. „Meie inimesi innustab võimalus ja ambitsioon luua enda edulugu ühes Eesti juhtivas põllumajandusettevõttes, mis omakorda aitab luua väärtust kogu sektorile. Meie inimeste hulgas on äärmiselt palju noori, andekaid ja ambitsioonikaid kolleege, kes saavad igapäevast tuge oma auväärsetelt kogemustega kolleegidelt,“ lisas ta.
- Scandagra pidas pidu Foto: Scandagra Eesti AS
MIS ON MIS
Scandgara Eesti AS on Scandagra Group AB tütarettevõte Eestis. Ettevõte tegeleb loomasööda tootmise ja müügiga, väetiste, taimekaitsevahendite ostmise ja müügiga, teravilja, rapsi, seemnete ja silotarvikute ostmise ja müügiga, põllumajandustarvikute hulgi- ja jaekaubandusega. Scandagra Eesti ASi peamised üksused asuvad Viljandis, Elvas, Keilas, Tartus, Näpil ja Laupal. Hetkel on Scandagra Eesti ASil kokku 6 kauplust üle Eesti, kes pakuvad tootevalikut farmi, põllule ja aeda.
Edukas, aga keeruline aasta
Majandusaasta 2017 oli Scandagra Eestile edukas – ettevõtte müügitulu 2017. aastal oli 102,3 miljonit eurot. Hoolimata vihmasest sügisest ning osade põllukultuuride saagikahjustustest oli viljamüügikäive normaalse aasta tasemel, ületades isegi 2015 kogused, rääkimata viletsast 2016. aastast. Oluliselt aitas kaasa Scandagra laienenud ladude ja kuivatite võimsus, mis katavad üsna ühtlaselt kõik regioonid. Ka loomasöötade tootegrupp on madalseisust üle saanud ning taastanud Aafrika sigade katku ja piimatootjate näguripäevade eelse taseme. Kokkuvõttes suurenes müügitulu eelmise aastaga võrreldes lausa 25%. Aruandeaasta kasumiks kujunes 1 513 tuhat eurot.
„Meie ettevõtte tegevusalad on äärmiselt laiad, mistõttu ühte ainsat faktorit selle kasvu juures on keeruline esile tuua. Käibekasvu toetasid seakasvatuse ja piimandussektori parem käekäik, kuid tugeva panuse andis ka suurem teravilja saak 2016 vs 2017 aasta - ca 35% kasvu. Samuti jätkas tugevat kasvu mahesektor, mistõttu ka meie käive selles valdkonnas suurenes märkimisväärselt. Põllumajandussisendite osas hoidsime oma turupositsioone, kuigi olukord põllumehele oli juba keeruline,“ rääkis tulemustest Radzevičė.
80% käibest tekkis Scandagral Eesti turul ning 20% oli eksport. Ettevõtte juhi sõnul oli peamine ekspordiartikkel siiski vili, mis liikus Saudi-Araabiasse, Lääne- ja Põhja-Euroopasse ning Alžeeriasse. „Kuna saak põldudelt oli ca 35% suurem kui aastal 2016, siis mõjutas see ka otseselt eksporti,“ täiendas Radzevičė.
Scandagra Eesti üheks tegevusalaks on loomasöötade tootmine. Sööt ja sööda komponendid moodustavad umbes 20% nende käibest ning ettevõttel on suurim turuosa granuleeritud söötade osas. Küsimusele, mis seisus on loomakasvatussektor söödatootja poolt vaadatuna, vastas Jurgita Radzevičė, et Eesti põllumehed on altid kasutusele võtma uusi lahendusi ja kasutavad aktiivselt nõustajate abi. „Nad on mõistnud, et efektiivne söötmine on üks oluline edu pant. Samuti annavad sellele kinnitust osalejaterohked seakasvatus- ja veisekasvatuskonverentsid. Samuti tõuseb huvi välisnõustajate teenuse järele ning seakasvatajatele on meil täna juba pakkuda üks Euroopa parimaid nõustajaid ning lähiajal lisandub ka piimakarjadele sarnane tugev isik,“ ütles Radzevičė.
Tänavune põud on pannud loomakasvatajad raskesse olukorda, silo-heina ei jagu. Scandagra juhi sõnul saab siiski midagi veel ära teha. „Kindlasti saavad maisi kasvatajad käesoleval aastal leevendust söödapuudusele, kuna mais on igati hästi kasvanud. Oma tootmises alustame rohkem herne kasutamist. Hetkel võiks veel kaaluda vahekultuuride või raiheina külvamist, mida saaks veel käesoleval aastal sügisel koristada – loomulikult juhul kui vihma tuleb ja sügis väga lühikeseks ei jää. Talirukki külv võiks tagada varasema haljasmassi koristamise kevadel, millest võib kriitilise varuga sööda puhul abi olla,“ soovitas Radzevičė.
Tugevuseks meeskond ja head koostööpartnerid
Juubelipeol uurisin põllumeestelt, mida nemad peavad Scandagra tugevuseks. Palju toodi välja seda, Scandagra näol on leitud endale kindel ja usaldusväärne partner. Aga samuti rõhutati, et Scandagra korraldatud koolitused, konverentsid ja põllupäevad on alati väga heal tasemel ja tõesti kohaks, kust ammutada tarkust oma igapäevaseks tööks. Nii küsisin Jurgita Radzevičėlt, mida ta ise Scandagra tugevuseks peab? „Kõhklemata on suurim väärtus meie meeskonnal. See on äärmiselt oluline partnerlussuhete jaoks, kuna põllumajandussektor on tugevalt inimestevaheline majandus. Meil on olnud aastas 2 suuremat sündmust, millel osalejaid ligikaudu 400 ininmest ning kindlasti pakume uuel hooajal uusi põnevaid lahendusi ning juba täna on teada, et meie konverentsid ja põllupäev on läbimas uuenduskuuri. Usume, et seeläbi suudame taaskord põllumehele pakkuda uusi ideid ja praktilisi lahendusi,“ vastas Radzevičė.
Scandagra Eesti ASi tegevdirektor mainis tulevikuplaanidest rääkides, et nende eesmärk on arendada tänaseid ärisuundi ning lähiaastate märkimisväärsed investeeringud saavad avalikuks lähikuudel. „Hoiame avalikkust sellega kindlasti kursis,“ ütles ta.
Seotud lood
August ehk lõikuskuu hakkabki selle nädalaga läbi saama. Tänavu on suurem osa teraviljadest selle kuuga ka koristatud. Veel on näha hiliseid suvinisu põlde ning koristada on jäänud veel ka uba, suviraps ning mais.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.
Viimased uudised
Svet: pakendiaktsiisi ei tule
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele