- vajadus tervikliku plaani järele metsamaa kasutamiseks ühiskonnale vajalike hüvede pakkumiseks. Sealhulgas selguse loomine tulundusmetsade, kaitsemetsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu ning erinevate piirangutega seotud kompensatsioonimeetmete rakendamise osas. Samuti parema ruumilise planeerimise vajadus, mis võimaldaks inimestel paremini kaasa rääkida oma elukeskkonna kujundamisel;
- metsade hea tervisliku seisundi, elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse ja uuenemisvõime tagamine. Metsade puidulise ja mittepuidulise kasutamise tõhustamine, sh kliimamuutustega kohanemisel ja leevendamisel, ning selleks vajalike investeeringute tagamine metsakasvatusse ja metsamajanduslikku infrastruktuuri;
- metsa ja metsanduse pakutavate hüvede teadvustamine ja käsitlemine tervikuna. Parima teadmise ja innovatsiooni kasutamine metsade kui elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks ja puidu maksimaalseks väärindamiseks.
Kohtumisel oli päevakavas ka MAK2030 alusuuringu ning sinna lisatud teemade tulemuste tutvustus, mida esitles alusuuringu koordinaator Paavo Kaimre Eesti Maaülikoolist. Viimase punktina arutleti, millised on töörühma liikmete ootused edasisele MAK2030 koostamise protsessile. „Töörühm väljendas ootust avatud ja läbipaistva koostöö jätkumiseks. Samuti peeti ka edaspidi vajalikuks teadlaste kaasamist ning nende toodavat faktipõhist infot. Lisaks nimetati olulisena poliitikute võimalikult varajast protsessis osalemist, nii et nad oleksid juba arengukava koostamise algusfaasis hästi informeeritud ja saaksid selle põhjal paremini oma seisukohti kujundada,“ kirjeldas asekantsler Marku Lamp.
Lõplik MAK2030 algatamise ettepanek koostatakse käesoleva aasta sügisel. Oktoobri lõpus toimuval infopäeval on kavas seda ka laiemale avalikkusele tutvustada. Täpsem teave korraldatava infopäeva kohta on peagi tulemas.
Nimetatud ettepaneku kooskõlastab Keskkonnaministeerium huvirühmade ja teiste ministeeriumidega, misjärel esitab ministeerium selle Vabariigi Valitsusele ning taotleb MAK2030 algatamise heakskiitmist.
Pärast arengukava protsessi algatamist asutakse 2019. aasta alguses vastavalt heakskiidetud ettepanekule kirjeldatud probleemidele lahendusi otsima ja koostatakse koostöös huvigruppidega arengukava terviktekst. Seejärel saadab Keskkonnaministeerium valmiva arengukava seaduseelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja teistele huvilistele ning lõpuks viib viimistletud eelnõu Vabariigi Valitsusse, kes saadab selle hiljemalt aastal 2020 Riigikogule kinnitamiseks.
Lisainfo keskkonnaministeeriumi
kodulehelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!