• 28.09.18, 12:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Täna on ülemaailmne marutaudi päev

Maailmas sureb aastas hinnanguliselt vähemalt 60 000 inimest marutaudi. Iga kümne minuti tagant sureb üks inimene. Enamus neist on lapsed, kes on saanud koeralt hammustada.
VTA viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist
  • VTA viib kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist Foto: Pixabay
Eestis on koerte ja kasside regulaarne marutaudi vastu vaktsineerimine kohustuslik. Lisaks viib Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Alates 2013. aastast on Eesti marutaudist vaba riik, kuid taasnakatumise oht on suur.
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda rõhutab saavutatu ja sellise staatuse säilitamise olulisust. „Eesti on küll marutaudist vaba, kuid sellele vaatamata oleme endiselt ohustatud, kuna toimub nii inimeste kui loomade liikumine marutaudist ohustatud piirkondadest,“ rõhutas Kalda. Marutaud on nii inimesi kui loomi ohustav surmaga lõppev viirushaigus, mis ei tunne riigipiire. “Näiteks jõudis marutaud eelmisel nädalal uuesti Leedu Vabariiki,” lisas Kalda.
Marutaud on ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mida esineb nii loomadel kui ka inimestel ning mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas üle kogu Eesti, mille tulemusel tõrjuti haigus riigist välja. Haiguse taaslevimise takistamiseks naaberriikidest Eestisse teostati 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. 2015. aasast alates külvatakse marutaudi vaktsiini nn puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 17:50
Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele