Keskkonnaministeerium palub Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) mitte teha Rail Balticule planeeritud 24 ökodukti ümbruses raadamist, lage- ega turberaieid. Sanitaarraieid võib nois kohtades teha vaid suurte tormi- ja põlengukahjustuste likvideerimiseks.

- Ulatuslik lageraie ökodukti ümbruses mõjutab loomade liikumisharjumusi, mistõttu nad valivad teise, metsasema tee
- Foto: Postimees/Scanpix
„Selleks, et ökodukt oma eesmärki täidaks ning loomad seda usinalt kasutaksid, tuleb see ehitada nii, et ümbruses oleks võimalikult vähe inimtegevuse jälgi," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. "Kuna eksperdid on pannud loomapääsude esialgsed asukohad paika ulukite liikumistrajektoori järgi, peab sealne maastikupilt jääma selliseks, et loomad muutusi ei tajuks."
Ulatuslik lageraie ökodukti ümbruses mõjutab suure tõenäosusega loomade liikumisharjumusi, mistõttu nad valivad teise, metsasema tee.
Seepärast on Keskkonnaministeerium määranud Rail Balticu trassil alad, kus metsa raiuda ei tohi. Kiisler selgitas RMK-le saadetud kirjas, et raiepiirang puudutab kokku ca 600 hektarit metsa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Piirangud on esialgsed ning nood vaadatakse üle järgmise aasta esimeses kvartalis, kui Rail Baltic Estonia OÜ tellitud loomapääsulahenduste eksperthinnang on valmis,“ märkis Kiisler.
RMK juhatuse liikme Tavo Uuetalu sõnul RMK kavandatavate ökoduktide läheduses hetkel raieid ei planeeri. „Arvestame, et kohtades, kus ökoduktid välja ehitatakse, peame võtma arvesse metsloomade tavapäraseid liikumiskoridore, ja seal majandame metsa eritingimustel,“ selgitas Uuetalu.
Rail Balticule on hetkel kavandatud 24 ökodukti, millest osa võidakse pärast tehnilise lahenduse analüüsi asendada tarakatkestustega. Lisaks ökoduktidele on plaanis rajada suur- ja väikeulukite altpääse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.