Selgusid 2018. aasta mahestipendiumi stipendiaadid

Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris 16. oktoobril juba kümnendat korda rahalise stipendiumiga parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemalisi lõputöid, artikleid ja nende autoreid.

Parima bakalaureusetöö stipendiumi sai Annika Anni tööga „Teadlikkus mahetoidust ja selle tarbimisharjumused Eestis“, mida juhendas Elen Peetsmann. Töös läbiviidud küsitlus annab olulist infot tarbija ostukäitumise kohta. Näiteks, kui hästi tuntakse mahetoidu märgiseid, miks ostetakse mahetoitu ning kust ja milliseid mahetooteid soovitakse osta.

Mahestipendiumi fond loodi 2009. aastal Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt eesmärgiga ergutada ja tunnustada mahepõllumajanduslikku uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Luminorpangas (märksõna „ökostipp“). Täname kõiki seniseid ja tulevasi stipendiumifondi toetajaid!

Parima magistritöö stipendiumi sai Rachel Puusta tööga „Mõnede Eestis kasvatatud õunte (Malus domestica Borkh.) allergeensus ja antioksüdantide sisaldus sõltuvalt sordist ja viljelusviisist“, mida juhendasid Ulvi Moor ja Tõnu Tõnutare. Töös leiti, et maheviljeluses kasvanud õuntes on kõrgem peamiste antioksüdantide sisaldus ja antioksüdatiivne aktiivsus. Seega on alust arvata, et maheviljeluses kasutatavad kasvatusvõtted indutseerivad õuntes levinud antioksüdantide sünteesi ning tulemuseks on tervisele kasulikum õun.

Eestikeelse populaarteadusliku artikli stipendiumi sai Merili Toom, kes avaldas artikli „Uute vahekultuuri liikide sobivus Eesti oludesse“ kogumikus „Teaduselt mahepõllumajandusele 2017“. Põldkatse tulemuste põhjal on hinnatud erinevate liikide biomassi moodustumise ja toitainete sidumise võimet ning talvekindlust. Vahekultuuride alane uurimistöö on mahesektorile väga vajalik, sest kultuuridel on tähtis roll keskkonnasäästliku mullaviljakuse tagamisel.