Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. november 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oma ettekandes tugines ta FADNi andmetele. “Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network) eesmärgiks on koguda informatsiooni põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse analüüsimiseks ja ühise põllumajanduspoliitika meetmete mõju hindamiseks. ELi tasandil kogutakse igal aastal andmeid ligikaudu 80 tuhandest kindlate kriteeriumide alusel väljavalitud põllumajanduslikust majapidamisest, kes esindavad kokku ligi viit miljonit põllumajandustootjat 28 liikmesriigis. FADNi valimiga on esindatud ligikaudu 90% kasutatavast põllumajandusmaast ja põllumajanduslikust tootmisest kogu ELis,” tutvustas Aamissepp esmalt tausta.

Ka sealihasektorit analüüsitakse eraldi. „Nüüd on meil olemas 2017. aasta tulemused ja saan neid täna n-ö esmaesitleda. Sektor on suhteliselt väike, üldkogumis oli 46 ettevõtet ja valimis 16 keskmise suurusega ja suurt ettevõtet. Ehk uurisime neid, kel on üle 4000 sea ja kelle põhitegevusharuks on seakasvatus,” rääkis Aamissepp.

Nii saime teada, et kui aastatel 2014 -2016 vähenes sigade arv ligi 100 000 sea võrra, täpsemalt 92 000 võrra, siis 2017. aastaks on sigade arvu vähenemine peatunud. “2017. aasta oli palju parem, kui 2016. Ka sealiha kokkuostuhinnad on tõusnud ja lisaks maksti välja erakorralist kohandumistoetust seakasvatajale, mis kindlasti oli suureks abiks,” tõi ta välja positiivse.

Kui võtta kogu põllumajandustootmist, siis vaatamata sektori väiksusele, annab kogutoodangu väärtusest seakasvatus 5%. “Keskmiselt on seakasvatajal kasutada vaid 100 hektarit maad ja loomi on veidi üle 700. Tööjõu kasutamine on aasta-aastalt vähenenud, see viitab sellele, et on moodustunud suuremad ja efektiivsemalt majandavad ettevõtted. Seakasvatusega tegelevale ettevõttele maksti möödunud aastal 66000 eurot keskmiselt toetust – erakorraline kohandamistoetus ja loomade heaolutoetus olid siin suurima osatähtsusega,” sõnas Aamissepp.

Eestis oli 2018. aasta kolmanda kvartali lõpuks 304 500 siga, mida on 14 000 ehk 4,8% võrra rohkem kui aasta tagasi. 2018. aasta kolme kvartali jooksul sündis 469 200 põrsast, mida on aga saja põrsa võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil.2017. aastal toodeti Eestis kokku 74 000 tonni liha ja rupse, sellest sealiha moodustas 38 400 tonni. Eesti isevarustatuse tase oli 72%.

Kokkuvõtteks ütles Aamissepp, et viimastel aastatel on Eestis toimunud seakasvatajate hulgas kontsentreerumine suurematesse ettevõtetesse ja väiksemad on pildilt kadunud. „Näha on majandusnäitajate paranemist ja see on struktuursetest muutustest tingitud. Silma torkab ka see, et ühel omanikul on mitu erinevat firmat ja nad on omavahel tihedalt seotud ja raske on teha statistikat ning see teeb meie too Põllumajandusuuringute keskuses keeruliseks – oma uuringute tegemisel saame kasutada sektori aastaaruandeid ja uuringus osalenud ettevõtjatelt kogutud andmeid,“ ütles ta ning kutsus kõiki alati osalema uuringus.