Sellest nädalast on Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Kaupo Heinma. Tugiteenuste ja maapoliitika asekantslerina jätkab Margit Martinson. Keskkonnaministeeriumis on nüüd täidetud kõik viis asekantsleri ametikohta.

- Loodus
- Foto: Postimees/Scanpix
„Ministeeriumi tippjuhtide meeskond on nüüd koos. See sai mitmekülgselt võimekas,“ rõõmustas keskkonnaminister Siim Kiisler, kes kaks viimast asekantslerit pärast konkursside lõppemist ametisse määras. „Neil seisab kantsleri eestvedamisel ees ülesanne saada omavahel hästi toimivaks tiimiks.“
Kaupo Heinma töötas viimased viis aastat Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhatajana. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal juhtis ta kemikaalide ja jäätmete rahvusvahelise töögruppi.
Asekantsleri ametis peab Kaupo Heinma suurimaks väljakutseks ringmajanduse strateegia koostamist ning elluviimist selliselt, et otsuste tegemise aluseks oleksid turumajanduse põhimõtted. Oluline on tema sõnul ka ühtse maapõuepoliitika arendamine ning elluviimine koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Margit Martinson on Keskkonnaministeeriumis töötanud 11 aastat, neist viimased viis asekantslerina. Järgmisel viiel aastal paneb Martinson selles ametis rõhku maapoliitikale. Tema juhtida on ka ministeeriumi ning selle haldusala asutuste Tallinna ühise kodu – Lennusadamasse planeeritava keskkonnamaja – rajamine.
Keskkonnaministeeriumi ülejäänud kolm asekantslerit on Kristi Klaas kliima ja strateegilise planeerimise valdkonnas, Harry Liiv keskkonnakasutuse valdkonnas ning Marku Lamp eluslooduse valdkonnas.
Keskkonnaministeerium kantsler on selle aasta juunist Meelis Münt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.