• 27.11.18, 14:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toiduliit taunib Nõo lihatööstuse aastatepikkust lipumärgi väärkasutust

Nõo lihatööstus on aastaid väärkasutanud oma toodetel toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist, mis on heitnud halba varju kogu lipumärgi kuvandile.
Toiduliit taunib Nõo lihatööstuse aastatepikkust lipumärgi väärkasutust
  • Toiduliit taunib Nõo lihatööstuse aastatepikkust lipumärgi väärkasutust
  • Foto: Postimees/Scanpix
Vaatamata toiduliidu korduvatele sellekohastele märkustele onNõo lihatööstus kasutanud toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist väljastpoolt Eestit pärit töötlemata liha pakenditel. Seda nii oma kaubamärgi all, kui ka Maxima kaubandusketi tarbeks toodetud private label toodetel.
Lipumärk ehk sinimustvalge ring tähistab toote päritolumaad. Päritolumaa all peetakse silmas riiki, kus toit on toodetud või valmistatud ehk kus on antud sellele kõige suurem lisandväärtus. Töötlemata toidu puhul nagu värske liha, kala, köögiviljad jpm tähendab tootmine selle kasvatamist ja seetõttu on imporditud ning töötlemata liha lipumärgi või sellega sarnase tähisega märgistamine lubamatu.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp on juhtinud aastate jooksul korduvalt Nõo tähelepanu sellele, et lipumärgi või sarnase tähise kasutamine imporditud töötlemata liha pakenditel pole korrektne, kuid tootja pole märkustele reageerinud. Ühtlasi tegi toiduliit jaanuaris 2018 sellekohase avalduse ka veterinaar- ja toiduametile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„On kahetsusväärne, et lipumärki või sarnast tähist kasutades on Nõo lihatööstus teadlikult rikkunud lipumärgi mainet ja seadnud seeläbi kahtluse alla kogu toidutööstuse usaldusväärsuse. Taunin avalikult Nõo lihatööstuse aastatepikkust käitumist,“ ütles Sirje Potisepp. „Kahjuks puuduvad mul liidu juhina muud hoovad ettevõtte korrale kutsumiseks. Tegemist on märgistusega, mida võivad kasutada ka mitte toiduliidu liikmed ning selle kasutamiseks pole vaja toiduliidult luba küsida või kasutuslepingut sõlmida. Piisab teavitamisest ja pakendi märgistamise nõuetest kinnipidamisest.“
Toiduliidu poolt välja antav lipumärk sai loodud 2009. aastal eesmärgiga tähistada tooteid, mis on valmistatud Eesti inimeste poolt siinseid tarbijaid ja nende maitse-eelistusi silmas pidades. Selliste toodete ostmisel toetatakse nii kohalikke ettevõtteid kui kogu Eesti majandust.
„Nõo lihatööstuse toodete puhul toimus Eestis vaid importtooraine pakendamine ning selliste toodete turustamine lipumärgi või sellele sarnaneva tähise all pole kuidagi tolereeritav,“ rõhutas Potisepp. 
Lipumärgist loe pikemalt SIIT

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele