• 25.02.19, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avastati hulk kalapüügi­rikkumisi

Keskkonnainspektsiooni Jõgeva- ja Põlvamaa inspektorid on tuvastanud sel aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 17 korral erinevaid kalapüüginõuete rikkumisi. Põhiprobleemideks on tähistamata ja märgistamata ning lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrgud.
Seaduskuulekal kalamehel on alati kõik load-paberid korras.
  • Seaduskuulekal kalamehel on alati kõik load-paberid korras. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Jaanuaris ja veebruaris avastasid inspektorid ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta nakkevõrke seitsmel korral, ühtekokku 44 võrku, kusjuures kuuel korral oli tegu ka lubatust väiksema silmasuurusega võrkudega. Selguseta kuuluvusega võrgud eemaldati püügilt ja hoiustati Keskkonnainspektsioonis. Praeguseks on inspektsiooni poole pöördunud üks kalur, kes on tunnistanud ühe jada võrkusid enda omaks. Asjaolude selgitamiseks on alustatud väärteomenetlust. 
Lisaks avastas Politsei- ja Piirivalveameti Vasknarva kordoni patrull järvejäält koti, milles oli kaks lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrku. Võrgud anti üle Keskkonnainspektsioonile, kus algatati juhtumiga seoses väärteomenetlus.
Jaanuaris tuvastati Peipsi järvel kaks harrastuskalastajat, kellel puudus harrastuspüügiõigus ja Lämmijärvel kaks püügiõiguseta harrastuskalastajat. Rikkujatele määrati väärteo korras rahatrahvid, mis jäid 100 euro piiresse.
Ühe kutselise kaluri kontrollimisel selgus, et kalur oli enne randa jõudmist teinud peatuse ning jätnud järvejääle kottidesse pandud kalad, kokku 57 latikat ja ühe haugi. Kuna kalade püügi kohta puudusid nõutavad dokumendid (ei olnud selge, kes ja millal need püüdis), alustati väärteomenetlust. Keskkonnakahju suuruseks arvestati 1403 eurot.   
Jaanuari lõpus tuvastati kaks isikut, kes olid püügile asetanud kahest nakkevõrgust koosneva võrgujada, kuid võrgupüügiks puudus luba. Kontrollimise hetkeks olid nad jõudnud võrkudega püüda 20 koha, viis haugi, kolm rääbist ning kaks ahvenat ja siiga. 11 kala olid veel eluvõimelised ja need lasti tagasi järve. Kalavarudele tekitatud kahju suuruseks hinnati 802 eurot. Alustatud on väärteomenetlust.
Veebruari alguses selgus Lämmijärvel harrastuspüüdjaid kontrollides, et üks kalastajatest oli püüdnud keeluajal kaks lutsu, mis tähendab 70 eurot keskkonnakahju. Juhtumiga seoses alustati väärteomenetlust.
Veebruaril teisel nädalal kontrollisid Inspektorid Lohusuu külas järvelt naasvaid kalureid ja üks kalurite meeskond, nähes inspektoreid, otsustas oma mootorsaaniga neist mööda sõita. Mööda saanijälgi järele minnes avastasid inspektorid umbes kilomeetri kauguselt roostikust sinna peidetud mootorsaani kelgu, milles olid lubatust väiksema silmaga nakkevõrgud ja püütud kalad, sealhulgas ka alamõõdulisi kalu. Veidi hiljem samal päeval avastasid inspektorid Lohusuu külas järvelt ka teise saanikelgu koos alamõõduliste kalade ja lubatust väiksema silmasuurusega võrkudega.
Kuna mõlema juhtumi puhul on alust kahtlustada ebaseaduslikku kalapüüki ja tekitatud kahjusummad ületavad olulise kahju piiri, algatati juhtumitega seoses kriminaalmenetlused. Isikud on tuvastamisel ja saanikelgud koos võrkude ja kaladega on hoiustatud Keskkonnainspektsioonis.
Möödunud nädalal kontrollisid inspektorid Peipsi järve keskosas püügil olevaid püüniseid ning ilmnes, et ühe kaluri avavee võrgujadad olid püügile seatud liiga väikese vahekaugusega – lubatud 500 meetri asemel 140 meetrit. Võrgud eemaldati püügilt ja alustati väärteomenetlust.
Kallastel püügilt saabuvate kalurite kontrollimisel selgus, et ühel kalurite meeskonnal oli saagiks ligi kolm korda rohkem hauge, kui nad olid püügiandmetes märkinud. Ka see juhtum tõi kaasa väärteomenetluse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 15:47
Corteva Agriscience Inatreq™ Active on Eestis turule lubatud
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele