Jaga lugu:

Inglased otsivad kõrgete saakide saladust

Inglismaa viljelusvõistlus YEN (Yield Enhancement Network), ehk eesti keeles saagikuse suurendamise võrgustik, on analoog meie parimate teravilja-, rapsi- ja kaunviljakasvatajate võistlusele, kuid on ka mõned erinevused.

2017. aasta Viljelusvõistluse võitjad Inglismaal YENi põlde vaatamas.  Foto: Margus Ameerikas

Nii nagu ka meil hinnatakse seal võimalikult suurte saakide saamist. Täiendavalt võisteldakse aga ka kõrgeima protsendi nimel, mis oleks võimalikult lähedal teoreetilisele maksimaalsele saagile. See arvutatakse välja põllupõhiselt, võttes arvesse mullastiku, sademete, päikesepaiste ja muid andmeid. Samas nende võistlusel ei hinnata veel tulukust, mis on meie võistlusel viimastel aastatel väga oluliseks saanud. Saagi kvaliteeti hinnatakse YEN-s vaid nisudel ja seda alles paaril viimastel aastal.

Taimekasvatajate võistlusega alustati Inglismaal 2013. aastal ja esmalt vaid teraviljadega. Mõni aasta tagasi lisandusid rapsid ja sellest aastast toimub võistlus täiendavalt ka hernega.

Saagikuse suurendamise võrgustikust saadud andmete analüüs annab uusi teadmisi selle kohta, et mis faktorid just kõige enam mõjustavad kõrgete saakide saamist. Senise YEN-i ajaloo vältel aastatel 2013 - 2018 on kogunenud andmebaas 250 farmi ja põllu kohta. Selle analüüsi tulemused toodi välja sügisesel lõpukonverentsil, kus YENi võitjad jagasid oma kogemusi ja strateegiaid teiste osalejatega.

Inglismaa taimekasvatajate võistlust on vedanud kõik need aastad taimefüsioloogid doktor Daniel Kindred, kes esines ka Eesti viljelusvõistluse lõpukonverentsil Türil aastal 2016 ja professor Roger Sylvester-Bradley.

Senise kuue aasta tulemuste analüüsi alusel tõid nad välja järgmised olulisemad järeldused:

•Tööde teostamise mõju saagikusele on olulisem kui mulla ja ilmastiku mõju.

•Tähtis on pöörata tähelepanu üksikutele detailidele ja juhtimissüsteemide kujundamisele iga tootja jaoks eraldi.

•Saagile positiivselt mõjuvateks faktoriteks on optimaalne mulla pH tase, külvirea laius, läga, kasvuregulaatorite, lämmastikväetiste ja fungitsiidide kasutamine.

•Saagile negatiivselt mõjusid taolised faktorid nagu vedel lämmastikväetis (mitte segu väävliga) ja vahekultuuride kasvatamine.

•Kõrge saagikusega põldudel oli tavaliselt enam viljapäid pinnaühikul, taimed olid kõrgema kasvuga ja suurema N sisaldusega põhus.

•Kõrgema saagikusega taimik on ühtlasi ka suurema kalduvusega riskile, mistõttu on väga oluline hoolikas taimede toitumine, taimekaitse ja seisukindluse reguleerimine.

Kokkuvõtteid teinud taimefüsioloog Daniel Kindred ütles, et nende analüüs näitab, et farmi ehk tehtavate tööde mõju saagile on olulisem kui mullastik või ilmastik. „Tundub, et suured saagid on võimalikud peaaegu kõikjal, kuid ei ole nii, et üks hõbedane kuul või maagiline retsept tagaksid edu. Pigem tähendab see seda, et oluline on iga taimekasvataja oma viljelussüsteem ja tööde korraldus, mis tegelikult loevad ning muidugi tähelepanu pööramine detailidele ja planeerimisele,“ sõnas Kindred.

Andmebaasis olevad näitajad ei oma mitte alati põhjuslikku seost. See võib tähendada, et nad näitavad erinevusi firmade vahel, näiteks põllumajandustootja suhtumist ja filosoofiat. Samuti oli huvitav, et mõned olulised tegurid nagu mulla orgaanilise aine sisaldus, mikroelementide kasutamine või mullaharimise strateegiaga ei taganud alati positiivset seost saagikusele.

Professor Roger Sylvester-Bradley lisas, et YENi kogemustest on nad välja töötanud Crop Momentum idee – see tähendab seda, et pidevalt püütakse jälgida põllukultuuri ja kogu hooaja vältel reageerida ressursside ja sisenditega põhimõttel pigem vähem, aga tihedamalt.

Analüüsi tulemused näitasid, et suure saagikuse saavutamiseks on oluline pöörata tähelepanu detailidele! Tähtis ei ole see, et mida põllumajandustootja kulutab, vaid see, kuidas nad seda kulutavad. Tulukuse ja jätkusuutlikkuse seisukohalt on kõrge saagikus oluline, sest analüüs näitab, et kasutatud sisendid ei seleta alati saagikust.

Põud räsis ka nende põlde. Huvitav on märkida, et ka Inglismaal oli eelmine hooaeg väga kuiv ja põuane. Kuigi keskmised saagid olid madalamad kui eelneval viiel aastal, siis ometigi saadi võistluse käigus väga häid saake. Näiteks 16,2 t/ha talinisu ja üle 6 t/ha talirapsi. Meie viljelusvõistlusel on saadud ideaalsetes oludes ligikaudu samal tasemel talirapsi saake, kuid talinisu saagikuselt on meil veel palju õppida ja areneda. Senised parimad tulemused on meil napilt üle 10 t/ha. Analoogiliselt Inglismaale oli ka meil saagikuste erinevus tootmispõldudel keskmiselt ja parimatel võistluspõldudel väga suur. Kui kokku saadi Eestis teravilja keskmiselt 2,6 tonni hektarilt, siis parim talirukki võistluspõld Luunja Mõis OÜ-s andis 9,6 t/ha ja taliraps Kerseli OÜ-s 5,3 t/ha. Üha olulisemaks saab olema parimate kogemuste juurutamine ka mujal tootmispõldudel.

YENi organisaatorid julgustavad põllumehi enam oma põldudel toimuvat jälgima, detaile hindama ning korraldama tehnoradade kaupa tootmiskatseid, mis oleksid võrdluses nende igapäevase tehnoloogiaga. Huviliste ühendamiseks on loodud innovatsiooni grupid, kuhu kuuluvad ligikaudu 50 taimekasvatajat, kes omavahel infot vahetavad ja kelle andmed sügiseseks konverentsiks kokku võetakse. Selle hooaja gruppidest võiks ära märkida rapsikasvatajaid, kes püüavad tagada võimalikult ühtlast taimikut kahekordselt risti külvates. Lisaks tehnoloogiad, mis tagaksid sügavama juurestiku ning tehnoloogiad taimede monitoorimiseks ja väheselt-tihedaks mõjustamiseks. Kas on need kõik võtted aga tulukad, selgub järgmisel sügisel.

YEN 2018 tulemused

YEN 2018 tulemused  Foto: Yield Enhancement Network
YEN 2018 tulemused  Foto: Yield Enhancement Network
YEN 2018 tulemused  Foto: Yield Enhancement Network
YEN 2018 tulemused  Foto: Yield Enhancement Network

Margus Ameerikas, Baltic Agro AS

Loe lisaks:

Noortel oma viljelusvõistlus

Milline oli Viljelusvõistlus 2018 põldude tulukus?

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee