Autorid: Evelin Süld, Metsamajandusuudised.ee • 5. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SA Erametsakeskus on asutatud 24. märtsil 1999. aastal Võru Maavalitsuse poolt Phare projekti raames. Aastatega on asutusest saanud kompetentsikeskus metsaomanikele. Jätkuvalt on Erametsakeskuse põhitegevuseks metsandustoetuste andmine ning lisandunud on erametsanduse tugisüsteemi arendamine ja muud arendustegevused.

20 aastat erametsateemade juures olnud ja praegune Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun tõi välja olulisemad tähelepanekud, kuhu asutus ja üldse erametsandus 20 aastaga välja on jõudnud. Üheks oluliseks muutuseks peab ta seda, et probleemid, mis toona, Erametsakeskuse algusaastatel olid, on tänaseks praktiliselt kadunud. „Enam ei tule äranutetud silmadega metsaomanikud kurtma, et nende mets on ära varastatud. Ei kuule enam tihti, et tegin rumala metsamüügilepingu, nüüd puud läinud, raha ei ole,“ kommenteerib Aun ja möönab, et tänaste probleemide olemus on teine ja nende lahendamine on ka hõlpsam.

Liskas tõi Aun välja, et meil on nüüd erametsaomanik, mitte maa tagastamise õigustatud subjekt, mis oli 20 aastat tagasi metsaomanike ametlik tiitel. „Hea, et täna on meil päris omanikud, metsaomanikud“.

Kui Erametsakeskuse algusaastatel korraldati õppepäevi, siis vahel võis juhtuda nii, et oli kohal lektor, aga metsaomanikke kohale ei tulnud. „Nüüdseks on meil väga innukad metsaomanikud, kes küsivad nõu ja tahavad targemad olla,“ ütles Aun ja lisas, et omanikud on usinad ennast metsateadmistega täiendama ja julgevad abi paluda.

Mets ei ole enam ainult rahaallikas

Aastatega on metsaomanike mõttemallis toimunud muutus. 90nd lõpus, kui riigikord muutus, vaesus oli suurem, nähti metsas võimalust oma majandusolukorra parandamiseks. „Saime metsa tagasi, raiusime, müüsime - need olid märksõnad siis. Eraomandist soov tulu teenida on täiesti normaalne. Nüüd raiume, müüme, aga istutame ja hooldame ka,“ tõdes Aun ja möönis, et asjad on päris kindlasti paremaks läinud.

Erametsakeskuse juht tõi välja, et 20 aasta tagasi oli looduskaitselisi piiranguid vähem, kuid nende hüvitamist oli veel vähem. „Kahekümne aastaga on saadud asi liikuma, piirangute hüvitamise maht on tõusnud päris märkimisväärselt.“ Aun ootab ühiskonnalt, et maaomanikke rohkem usaldatakse ja et omanikku peetakse loodusekaitsjaks. „Me ei pea metsaomanikku kartma. Omanik teeb otsuseid metsa huvides ja tema otsused ei tohi loodusväärtusi kahjustada.“

12 pilti

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ja Kalevi Mikkonen

Foto: Siim Solman

Eduvõti ühistutes ja koostöös

Oluliseks pidas Aun, et riik ei peaks kõike erametsaomanike eest ära tegema ja pigem andma võimaluse omanikel ise kujundada oma organisatsioonide nägu. „Erainitsiatiiv on võtmesõna. Riik aitab kaas Erametsakeskuse kaudu, annab metsandustoetusi. Edasiviivaks jõuks peab olema metsaomanike endi panus ja soov.“

Suur osa elanikke tunnetab sidet metsaga. Metsaomanikke on ligikaudu 100 000. „Metsale see suur hulk inimesi annab mitmekesisuse, kuna inimeste suhtumine metsaasja, käekiri, kuidas nad metsa kujundavad, ongi erinev,“ lisab Aun.

Metsakasvatus ja selle edasine panustamine on tulevikuteemaks kogu erametsandus. „Majanduslikule poolele lisaks, nähke muid väärtusi ka,“ paneb Jaanus Aun metsaomanikele südamele ja lisab, et eduvõti on ühistutes ja koostöös.

TASUB TEADA:

Erametsakeskuse 20-s juubelipidu toimus Rapla Kultuurikeskuses 28. märtsil 2019, kus jagati tunnustusi Erametsakeskuse edendajatele ja sõna said Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun, Keskkonnaministeeriumist Marku Lamp, Erametsakeskuse üks asutajatest Kalevi Mikkonen, erametsaomanik Mihkel Maala ja Luua Metsanduskooli õpilane Silver Pärn.

Tegijate tunnustamine

Kahekümne aasta jooksul on Erametsakeskuse kujunemislukku panustanud väga palju tublisi inimesi. Erametsakeskus tõi eraldi välja ja tunnustas neid, kes asutuse arengukäiku on märgiliselt mõjutanud:

Eremetsakeskuse idee üks autoritest ja esmane käimavedaja, kelle idee oli Erametsakeskus suureks kasvatada – Kalevi Mikkonen.

Innukas eestvedaja kodumaal, kes panustas keskuse tekkimisse ja esimesse arengusse. Erametsakeskuse sisuline looja, kes kahjuks tänaseks meie seast lahkunud on ja kelle mälestuseks istutatakse punane tamm Tammemäe tammikusse - Toomas Kreevald.

Esimene nõukogu esimees, inimene, kes tõi Erametsakeskusesse euroraha ja eurotoetused. Tema on üheks oluliseks põhjuseks, miks keskus on selliseks kasvanud, nagu ta praegu on. Erametsakeskuse kunagine nõukogu esimees, hilisem juhataja - Kalle Põld.

Tegelik Erametsakeskuse suureks kasvataja, inimeste keskusesse tooja ja väga hea innustaja. Ta on olnud väga erinevates rollides: algul nõukogu liige, 2006. aastast siseriiklike toetuste üksuse juht, hiljem juhatuse liige - Eve Rebane.

Viimased 10 aastat on Erametsakeskuse eesotsas olnud mees, kelle suunamisel on arendatud Erametsakeskust kui kompetendikeskust. Tema on öelnud: „Mitte ainult suur ei pea olema, vaid ka tark ja nutikas.“ - Andres Onemar.

Erametsakeskuses on üks inimene, kes on töötanud keskuses esimesest päevast alates kuni tänaseni välja. Erametsakeskuse raudnael - Andres Orula.

Viljakas koostöö Maksu- ja Tolliametiga

Maksu- ja Tolliametist Eha Kütt tänas Erametsakeskust, kellega on koostööd tehtud juba kümme aastat ja vastastikku on üksteist maksuküsimustes aidatud. „Maksuseadused ei ole väga lihtsad asjad, minu jaoks on nii oluline see koostöö, olen saanud selgeks, mis toimub metsas. Mul on nüüd põhi all, mis aitab maksuseadusi tegeliku eluga siduda. Olen väga palju saanud targemaks,“ tõdes Kütt ja andis üle tänukirja EMK-le tõsise ja viljaka koostöö eest.

Kütt tõi välja, et ka metsaühistud üle Eesti on tead metsaküsimustes aidanud ja soovis tunnustada kolme inimest, kelleta ta hakkama ei oleks saanud: Järvamaalt Ülle Läll, Võrumaalt Erki Sok ja Põlvamaalt Tarmo Lees.