Autor: Põllumajandus.ee • 30. aprill 2019

Vaadates värskelt ametisse asunud valituse koalitsioonilepingut, võiksid tootjad justkui rahule jääda. Lubatakse jätkata otsetoetuste maksmist ning tagada põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. See on oluline, sest põllumehed ja ka kodumaised toidutootjad vajavad riigi tuge – nii siseriikliku varustatuse tagamiseks kui ka ekspordi osakaalu kasvatamiseks.

Tänane olukord ei ole kaugeltki mitte roosiline - sisendite hinnad on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning nende kogumõju on seni vastutustundetult ignoreeritud. See on viinud Eesti kiireima hinnatõusudega riikide hulka Euroopa Liidus. Kaua tootjad sellises olukorras vastu ei pea ning see ei puuduta mitte ainult siseturgu, vaid ka eksporti. See on müüt, et ekspordil hind ei loe.

Võrdsete võimaluste tagamiseks meie tootjatele tuleb lõpetada transpordisektoris topeltmaksustamine,mis mõjutab teenuse hindu, vaadata uuesti üle kütuse- ja gaasiaktsiisid. Samuti tuleks ausalt hinnata alkoholiaktsiisi tõstmisega tekitatud kurioosset olukorda, kus maksutulu läheb naabritele Lätti aga terviseprobleemid jäävad siinse maksumaksja kanda.

Hea meel on näha, et lepe lubab toetada kohalikku põllumajandust ja toidutootmist. Ka võrdsete võimaluste ja eurorahade kasutamise osas on hoiak paljulubav. Seda, et kohalik toidukultuur väärib hoidmist ning Eesti toidu positiivne kuvand on oluline visiitkaart ka väljaspool Eestit – neid mõtteid toetan samuti kahel käel. Lubadus toetada Eesti toidu eksporti ja uutele sihtturgudele minekut on samuti kiiduväärt.

Nii nagu tootjaid, kimbutab ka põllumehi töökäte puudus. Seetõttu jääb arusaamatuks otsustajate plaan piirata legaalse tööjõu kaasamist väljastpoolt Eestit. Kui põllumees, kes toidutööstusele toorainet kasvatab, ütleb, et ilma nende inimesteta ei saa, siis peaksid poliitikud seda väljaütlemist vägagi tõsiselt võtma. Seda enam, et leppes on selgesõnaliselt lubadus kindlustada Eesti isevarustatuse taseme põhitoiduainetega.

Samas tuleks ka põllumeestel rohkem selgitada kohaliku tooraine eeliseid ja positiivsust tarbijale – miks just Eesti tooteid osta, kui kõrval on odavamad importtooted. Tarbija hoiab meid elus ja tema valikutest sõltub, kes ja kelle ettevõte jääb ellu. Paljud põllumehed ja väiketootjad on ju ka ise toidutootjad.

Alustada tuleb oma õuelt - toidukasvatajad ja –tootjad vajavad ka koduturul võrdseid konkurentsitingimusi, tunnustamist ja väärtustamist. Ilma selleta ei saa me olla edukad ekspordis, mis kasvatab kogu Eesti konkurentsivõimet.

Tootjatena oleme üks tervik - kui tooraine väärindatakse läbi toidutööstuste toodeteks, mida lisaks kohalikule tarbijale ka muu maailm osta soovib, võidavad sellest kõik. Kui tööstusi ei oleks, siis poleks vaja ka sellises mahus esmatootmist. Kaoksid töökohad, maksud riigieelarvesse, toidu julgeolek kannataks või olukord muutuks ebastabiilseks. Ma siiralt loodan, et uus valitsus teeb kiirelt otsused, mis ei lase asjadel nii kaugele minna.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja