Autor: Põllumajandus.ee • 17. mai 2019

Algatus „100 teraviljapeenart“ jätkab Tallinnas

Kahel aastal Eesti Vabariigi 100. juubeli kingitusena rajatud teraviljapeenrad saavad Tallinna keskkonnaameti linnaaianduse projektijuhi Maria Derlõši eestvedamisel jätku Tallinna lasteaedades.
Teraviljapeenar Järvamaal.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Tallinna lasteaiad ja koolid on ka varem linna keskkonnaameti toetusel kasvatanud peenardel aiakultuure. "Taimede valik on väga erinev, näiteks maitsetaimed - till, petersell, salat, piparmünt, aed-liivatee; köögiviljad - tomatid, peet, lehtkapsas; marjapõõsad -tikrid, mustikas, viinamari, sõstrad ning ka söödavad lilled - sarvkannike, mungalill, päevalill, karikakar,“ selgitas projektijuht Maria Derlõš. "Paljud alustavad sel hooajal esimest korda, aga mõnede jaoks on see senise tegvuse arendus."

Keskkonnaameti kaudu on soovijad saanud aiakultuuride seemned ja peenarde rajamiseks vajaliku inventari.

Tallinna Mardi Lasteaia direktor Triinu Kotkas ütles, et lasteaias on aastaid kasvatatud erinevaid köögivilju ning maitsetaimi. "Teravilja kasvatamine on meil esmakordne. Ette sai see võetud, sest paljud lapsed ei tea, kust tuleb puder, leib jm meie lauale. Siis on võimalik värskeid teri ka oma lasteaias maitsta ning eriti toredaks teeb selle see, et lapsed on saanud ise ka näpud mulda pista," lausus Kotkas.

Peenrainfo internetist

Maria Derlõš leidis algatuse "100 teraviljapeenart" infot internetist guugeldades. "Püüdsin aru saada, kas on näiteid sellest, et õppeasutused kasvataksid teravilja ka ise. Ja siis sattusin infole nii EV100 kodulehel, Facebookis kui ka pressiteadetele," rääkis projektijuht.

LOE LISAKS:

Heino Laiapea: tänan kõiki, kes võtsid vaevaks peenraprojektis osaleda

100 teraviljapeenart läheb kordamisele

KINGITUS EESTILE: 100 teraviljapeenart andsid mitu saaki

Samamoodi leidis ta ülevaate näitusest "100 teraviljapeenart". Nüüd on üks seitsmest näitusest Pääsküla koolis ning jõuab edaspidi eelkõige nendesse lasteaedadesse, kus sel aastal peenrad rajatakse. Näitusel saab õppida eelnevate peenrategijate kogemustest.

Tallinna lasteaiad said viis komplekti teravilja ja kaunviljaseemneid Eesti Taimekavatuse Instituudi eelmiste aastate varudest. Kasvatatavad kultuurid on oder, kaer, suvinisu, põldhernes ja põlduba. Ühe sordi seemnekogus on ühele ruutmeetrile.

Seemnekoguseid võib poolitata, nii jätkub neid rohkematele väiksematele peenardele. Lisatud on sordiaretajate koostatud soovitused peenarde rajamiseks ja hooldamiseks.

Tallinnas rajatavad teraviljapeenarad:

Komeedi Lasteaed (Komeedi 3, Tallinn)

Mardi lasteaed (Mardi 5, Tallinn)

Pääsküla Kool (Vikerkaare 10, Tallinn)

Laagna kogukonnaaed (Võru 11, Tallinn)

Mahtra Lasteaed (Mahtra 19, Tallinn)

Maasikas Lasteaed (Vasara 18, Tallinn)

Soovitused tera- ja kaunviljade peenarde rajamiseks ja hooldamiseks

Peenra ettevalmistus. Eelnevalt kaevatud mulla pinnakiht tuleb külvieelselt kobestada ja tasandada.

Külviaeg. Teraviljadel ja hernel esimesel võimalusel, enamasti aprilli lõpus või mai alguses, oa optimaalne külviaeg on tavaliselt umbes nädal hiljem kui teraviljadel.

Külvisügavus. Teraviljadel 2-3 cm, hernel 3 cm, oal 5 cm, liivastel muldadel ja kuiva mulla korral võib külvisügavus olla mõnevõrra suurem.

Väetamine. Kui on normaalse või hea viljakusega maa, ei ole väetamine otstarbekas, kuna üleväetatud vili võib kergesti lamanduda. Lahja maa korral võib anda teraviljale külvieelselt mulda NPK-väetist ca 20-30 g/m2 kohta. Herne ja oa lappide väetamine ei ole vajalik.

Külv. Ühel lapil võiks olla teraviljadel 8, hernel 5 ja oal 4 külvirida. Külviread saab tõmmata näiteks reha või kõbla varrega. Seemned jaotada külvil ühtlaselt ridade vahel.

Lindude tõrje. Külvijärgselt on oht lindude rüüsteks, eriti herne ja oa lappidel. Lindude kaitseks võib peenrad kohe päras külvi katta kattelooriga. Tärkamisel tuleb loor kohe eemaldada, muidu kasvavad võrsed loorist läbi.

Umbrohu tõrje. Peenarde umbrohtumus võib kujuneda probleemiks, kuna keemilist umbrohutõrjet ei ole ilmselt võimalik teha. Soovitatud reavahedega külvi korral on võimalik külviridade vahesid tärkamise järel harida kitsa kõblaga. Hiljem saab suureks kasvanud umbrohtusid käsitsi eemaldada.

Herne ja oa toestamine. Soovi korral võib panna herne ja oa peenra nurkadesse vaiad ja ümbritseda peenrad nööridega ehk toestada. See on oluline ka lindude hilisema rüüste ohu korral. Kui herne ja oa taimed lamanduvad, võivad rohelisi kaunu hakata lõhkuma hakid, poolvalmis kaunu tuvid. Teravilja peenrad toestamist ei vaja.

Allikas: ETKI

Algatus "100 teraviljapeenart" sai võimalikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Äripäeva põllumajandusportaali www.pollumajandus.ee ja projektgrupi EV100 koostööle.

Heino Laiapea, algatuse "100 teraviljapeenart" eestvedaja

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960