Liis Amor • 21 mai 2019
Jaga lugu:

Noore ettevõtja edulugu ehk kuidas pääseda isale tüütu Exceli tegemisest

Robin Saluoks (vasakul) valiti aasta nooreks ettevõtjast ja ta on valmis oma lugu jagama, et innustada ka teisi noori ettevõtlusega tegelema.  Foto: Urmas Kamdron

Probleemi avastamine ja vastupandamatu tung seda lahendada suunab noori ettevõtlusega alustama, kuid suurim takistus on julgus, jagas noor ettevõtja Robin Saluoks Äripäeva raadio saates „Arvude taga“ oma kogemust.

Saluoksa teekond sai alguse põllumehest isa probleemide lahendamisest. „Mina pidin tema ettevõttes vastutama Exceli tabelite täitmise eest ning juhtima finantse – kui isa tahtis midagi muuta, asendada põllul mõne kultuuri, pidin korraga muutma palju tabeleid, finantsplaani ja palju muud,“ kirjeldas Saluoks tema ees seisnud probleemi.

Nii otsustas noor ettevõtja selle probleemi lahendada ning elu enda jaoks mugavamaks muuta. „Turul ühtegi lahendust pakkuda polnud, nii otsustasin, et teen isa ettevõttele nende asjade planeerimiseks prototüübi,“ rääkis ta e-Agronomi sünnist. „Peagi küsis põllumajanduskontroll, et kust me nii vägeva asja saime. Sain innustust, võtsin IT-teadmistega sõbra kampa ja peagi kasutas seda lahendust juba paarsada põllumeest,“ sõnas Saluoks.

Tänaseks on Saluoks ja tema äripartner Stenver Jerkku kaasanud e-Agronomi tarbeks investoritelt kaks miljonit eurot ning investorite hulgas on ka nende enda kliendid, kes näevad tootes reaalset väärtust.

Jõukuse võti

Statistikaameti noortekogumiku "Eesti piirkondlik areng. 2018. Noored Eestis" üks autor Märt Leesment ütles, et ainult 4 protsenti täisealistest noortest ehk 18-26 aasta vanustest tegeleb ettevõtlusega. 2017. aastal oli neil Eestis 9700 aktiivset ettevõtet ehk 10 protsenti kõigist ettevõttest. "Arenguruumi võiks justkui olla,“ tõdes Leesment.

Tema sõnul mõjutab ettevõtlus suurt rolli selles, kuidas oma eluga rahul ollakse. „See mõjutab mingi piirini rahva õnnelikkust ja jõukust – jõukas riigis ollakse eluga parmini rahul,“ rääkis Leesment. „Ettevõtjad on tööga rohkem rahul,“ lisas ta.

Samuti aitab noorte ettevõtlus võidelda noorte tööpuudustega. „Osadel juhtudel on ettevõtlus parim või ka ainus viis leida endale töö,“ ütles statistikaameti juhtivanalüütik ja projektijuht Eve Telpt.

Harjumaal on palgatöö leidmine tavapärasest lihtsam, samas Ida-Virumaal võibki olla ettevõtlus ainus viis elatise teenimiseks, sest tööandjaid lihtsalt ei ole. „Eks nõrgas hõives mängib palju rolli nii see, et töökohti lihtsalt ei ole, kui ka eesti keele oskamatus,“ nentis Telpt.

Saab ka ilma

Saluoks märkis, et vastu tahtmist ei saa ettevõtlusega alustada. „Kõik noored ei pea olema ettevõtjad,“ rõhutas ta. „Väga hea on minna kuhugi tööle ja õppida tegema vigu kellegi teise raha eest, omandada kogemusi ja alles siis nende pealt ettevõtlusega pihta hakata,“ märkis ta. Saluoksa hinnangul oleks ühiskonnale juba sellest kasu, kui sajast noorest neli oleks ettevõtjad, sest nii töötaks ülejäänud 96 loodud firmades.

Ettevõtlusesse tasub Saluoksa sõnul minna ainult siis, kui on olemas probleem, mida lahendada. Samuti tuleb sel juhul julgelt peale hakata. „Tihti minnakse probleemi lahendamise asemel ettevõtlust õppima, selle asemel, et lahenduse otsimise ja pakkumisega pihta hakata,“ ütles ta. „Mul on kaks ettevõtet ja mõlemal juhul on konkreetne probleem ette tulnud. Ärge kunagi tahtke saada ettevõtjaks, vaid tahtke lahendust pakkuda mingisugusele kitsaskohale,“ rõhutas Saluoks.

Kõige tähtsam on alustamise juures mõelda, kes on potentsiaalne klient ning proovida talle loodavat toodet või probleemi lahendust müüa. „Nii saad teada, kas sinu idee on hea,“ jagas ta oma kogemust. „Kui kusagil on midagi, mille abil lähedal seisvate elu paremaks muuta, siis see on hea baas ettevõtte asutamiseks.“

Loeb efektiivsus

Statistikaameti uuringute järgi eelistab kolmveerand noortest rasket tööd ettevõtlusele ning loodab seeläbi rikkaks saada. Saluoksa sõnul pole vahet, kumba teha, peaasi, et efektiivselt. Ettevõtjad peavad aga leidma viisi, kuidas oma alluvates tööindu tekitada. Mõnel juhul võib see tähendada nende üheksast viieni tööle rakendamist, teisel juhul võimalikult suure vabaduse andmist.

Saluoks ütles, et ettevõtja asi on ära tunda, millise juhtumiga on tegemist. „Üheksast viieni tööaja mudel võib sobida hästi ühes valdkonnas, kuid näiteks müügimeeste puhul annab hoopis parema tulemuse see, kui ta kella üheksaks, mil klient tööd alustab, tal juba ukse taga on – see tähendab, et tema tööpäev võiks alata juba kell seitse,“ tõi Saluoks näite.

Oma ettevõtetes rakendab Saluoks paindlikku tööaega, kuid müügimeeste töötasu sõltub tulemustest. Samuti pole kindlaid tööaegu programmeerijatel.

Üldiselt on Saluoks noorte ettevõtlikkuse suhtes positiivne. „Noored on väga ettevõtlikud, ainus, millest neil vajaka jääb, on julgus, samas kui teadmisi on minuvanustel juba täiesti piisavalt,“ oli ta veendunud. Samuti on noored tööturul väga hinnatud, kuna nende tööharjumused on vanemast generatsioonist teistsugused. „Vanemad inimesed on öelnud, et nemad pole valmis toas arvuti taga päev otsa töötama, samas noored tahavad ja oskavad töötada nutitelefonis ja tahvelarvuti taga ning looma e-valimisi, e-agronoome ja Bolte.“

Kuula saadet "Arvude taga" järgi siit:

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee