• 27.05.19, 10:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, kes pälvisid piimafondi stipendiumi

Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi fond andis esmakordselt välja kuus Piimafondi stipendiumi ergutamaks Maaülikooli üliõpilaste ja teadlaste pühendumist oma uurimistöös piimanduse ja loomakasvatusega seotud teaduslikke ja innovatiivsete teemade käsitlemisele.
Vaata, kes pälvisid piimafondi stipendiumi
  • Foto: Pixabay
Välja otsustati anda kuus stipendiumit järgmistele üliõpilastele:
Johanna Matto teemaga „Kitsepiima kaseiinimitsellide suuruse mõju piima laapuvusele“ (juhendaja Vilma Tatar);
Vilma Tatar teemaga „Kitse- ja lambapiima koostise ja osakeste suurusjaotuse mõju tehnoloogilistele omadustele“ (juhendaja Ivi Jõudu);

Artikkel jätkub pärast reklaami

Priit Karis teemaga „Piimalehma varurasvade hulga mõju nende ainevahetusele ja tervisele“ (juhendaja Hanno Jaakson);
Kertlin Kallasmaa teemaga „Kinnisperioodiaegsed udaranakkused ning nende ravi“ (juhendaja Piret Kalmus);
Anri Aino Elisa Timonen teemaga „Mycoplasma bovis’e poolt põhjustatud udaranakkuste levimus ja riskitegurid Eesti piimaveisekarjades“ (juhendaja Piret Kalmus);
Maksim Runin teemaga „Rasvkoe oksülipiinid ja proinflammatoorsed tsütokiinid ning nende seos poegimiseelse varulipiidide hulga ja insuliiniresistentsusega piimalehmadel“ (juhendaja Katri Ling).
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe ja Joosep Tootsi Fondi nõukogu esimehe Roomet Sõrmuse sõnul sooviti stipendiumi abil kasvatada üliõpilastes huvi uurimistööde vastu, mis oleksid seotud kvaliteetse piima tootmisega läbi väärtusahela söödatootmisest ja loomakasvatusest kuni piima väärindamiseni.
„Piimafondi loomiseks andis tugeva tõuke paari aasta tagune sügav kriis piimanduses, mis pani otsima lahendusi, kuidas kindlustada kodumaise piimatootmise kestlikkus. Otsustasime panustada teadmiste kasvule Eesti piimatootmises,“ selgitas Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on piimandus meie põllumajanduse kõige suurem tootmisharu, mistõttu on selle temaatika toetamine olulise tähtsusega kogu Eesti põllumajanduse tulevikku silmas pidades. Jätkusuutlikust piimandusest saame rääkida vaid juhul, kui meil on heade teadmistega piimakarjakasvatajad, kel on oma töös võimalik tugineda teadusuuringutele.
Ühe stipendiumi suurus on 1500 eurot, mis jaguneb uurimistöö läbiviiva üliõpilase ja töö juhendaja vahel - 1000 eurot üliõpilasele ja 500 eurot juhendajale.
Piimafondi stipendium moodustus OÜ Maxima Eesti, MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond kokkuleppest luua Eesti piimatootjate sihtkapital, mille loomiseks annetas OÜ Maxima Eesti „Joon Eesti piima!“ rinnamärkide ja külmkapimagnetite müügist laekunud tulu – 10204 eurot. Kutsume ettevõtteid üles toetama piimafondi, et piimandusalast uurimistööd saaks toetada ka tulevikus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele