Kuidas tõlgendada Yara Megalab’i leheanalüüside tulemusi?

Baltic Agro põllunõustajad selgitavad, kuidas saab põllumees tõlgendada Yara Megalab’ist saadud leheanalüüside tulemusi.

Proovivõtt  Foto: Baltic Agro AS

Sellel hooajal on Baltic Agro koostöös ettevõttega Yara Eesti alustanud uut projekti taime lehtedest toitainete sisalduse määramisega. Väga raske on lihtsalt taime lehele peale vaadates ennustada, kas tegemist on mõne toitaine liia või puudusega. On küll rida tunnuseid, mis viitavad teatud elemendi puudusele, kuid nende ilmnemisel on defitsiit taimes juba väga suur.

Kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks on oluline arvestada iga saaki limiteeriva faktoriga. Leheproovi tulemus annab meile infot toitainete sisalduse kohta lehtede korjamise ajahetkel. Kõige aluseks on siiski mullaproovid. Eriti hea on kuulda, kui mõlgutatakse mõtteid teha kasvõi pisteliselt mullast täisanalüüs, et teada saada, mis tase on mullas mikroelementidel.

MIS ON MIS

Yara Megalab on turvaline veebipõhine süsteem, mis pakub põllumajandusanalüüside tõlgendamise ning biomeetriliste andmete teenust. Loodud 1990. aastal, töötab süsteem 365 päeva aastas, 24 tundi ööpäevas, saates väetamissoovitusi Yara klientidele üle kogu maailma. Megalab töötab täna partnerlaborite võrgustikuna, töödeldes infot, mis saabub üle kogu maailma. Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Lõuna-Aafrika ja Kaug-Ida – kõik need piirkonnad saavad Megalab süsteemist infot. Loe lisa SIIT.

Paljude elementide kätte saamine mullast on sõltuvuses ilmastikust. Teades mulla pH-d ja toitelementide sisaldust mullas, oskame näiteks luua seoseid, miks mõne elemendi tase on liiga madal ja kas nende tase võib ilmastiku muutumisel paraneda.

Analüüs talinisu 'Skagen' põllult.  Foto: Baltic Agro AS

Tartumaa ümbruses on tihti mullaproovide tulemustes väga madal vase tase. Korduvalt ühelt ja samalt põllult leheproove võttes jääb vase tase lehtedes endiselt madalaks, sest mullas seda lihtsalt pole. Sellisel juhul on soovituslik vaske sisaldav leheväetis lülitada põhiprogrammi kohe, ilma vase puudustunnuseid ootamata. On ka vastupidist kogemust, kus vase tase leheproovis muutub kõrsumise keskpaigaks normilähedale tasemele ilma midagi juurde pritsimata. Selline muutus toimus, kui ilmad läksid soojemaks ning taimed hakkasid vaske mullast kätte saama. Selle põllu mullaproovis oli vase tase keskmine. Sellisel juhul on suureks abiks leheanalüüside tulemused, sest kui ilmastik püsib veel pikalt jahe ja märg, siis jõutakse veel vaske sisaldava vedelväetisega taset taimes korrigeerida. Sellest on vähe abi, kui tase normaliseerub alles kõrsumise keskpaigaks, kuna selle ajani on taim kasvanud vasepuuduses ning see on jõudnud negatiivselt mõjuda taimede võrsumisele ja terade arvule pähikus.

Mis infot oleme saanud leheproovidest?

Ligi sajast Pocklintoni saadetud talinisu leheproovist selgub, et kõige kriitilisemateks toiteelementideks on käesoleval hooajal boor ja mikroelemendid vask ning tsink. Kolmas teraviljadele oluline mikroelement mangaan oli 78% proovidest normis ning 20% oli tase veidi madal, kuid mangaani puudus võib veel tekkida, kui ees juhtub olema pikk põua periood. Mangaani puuduse puhul on ravimine ennetamisest efektiivsem, sest mangaan ei liigu uutesse kasvavatesse taimeosadesse ja mangaani puuduse vältimiseks pritsitakse mangaankelaadiga korduvalt juhul kui puuduse sümptomid ilmnevad uuesti.

Mangaani tasemed talinisu leheproovides, %  Foto: Baltic Agro AS

Valdav osa talinisu leheproovidest on seni kogutud Jõgevamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Põlvamaa talinisu põldudelt. Nendest 90% oli taimelehtedes vase tase madal või lausa väga madal. Vase puudusel võime kaotada hektarisaagis kuni 1,5 tonni. Vask soodustab teraviljade võrsumist ning pritsimine tuleb teraviljadel ära teha hiljemalt kõrsumisfaasi alguseks (BBCH 31), sest hiljem on saagikadu juba põhjustatud ning vasega pritsimise kasutegur madal. Seega taliteraviljade puhul on selleks aastaks vase taseme parandamiseks juba hilja, kuid suviviljad on valdavalt just vase pritsimiseks sobivas võrsumise kasvufaasis. Vasel on oluline roll täita fotosünteesis, kuna tagab klorofülli stabiilsuse ning aeglustab selle lagunemist. Vask soodustab ka valkude ainevahetust, suurendab terade arvu pähikus ning nende proteiinisisaldust. Lisaks aktiveerib vask taimedes ensüüme, mis osalevad ligniini tootmises, tänu millele on taimed lamandumiskindlamad.

Vase tasemed talinisu leheproovides, %  Foto: Baltic Agro AS

Tsingipuudus lehtedes oli madal või väga madal 68% leheproovidest. Tsink on oluline komponent mitmetes ensüümides ning osaleb kasvuhormoonide tootmises ja sõlmevahede pikenemises. Tsingi puudusel aeglustub võrsumise faasis ka lehtede kasv ja juurestiku arenemine. Selle tulemusel väheneb fotosünteesiv pind ning kannatab saagikus, lisaks väheneb terade arv pähikus. Piisav tsingi olemasolu taimes on oluline ka lipulehe faasis, sest mõjutab proteiini sisaldust.

Tsingi puudus lipulehe faasis.  Foto: Baltic Agro AS

Parim aeg tsingiga pritsimiseks on kuni kõrsumisfaasi keskpaigani, kuid kui puudus peaks esinema hiljem, siis saab seda parandada ka veel lipulehe faasis, sest see mõjutab saagi kvaliteeti ja puuduse korral jääb proteiinisisaldus soovitust madalamaks.

Tsingi tasemed talinisu leheproovides, %  Foto: Baltic Agro AS

Elementide puuduse risk on kultuuriti erinev. Boor ei ole teraviljadele nii oluline toitaine nagu see on rapsile ja teraviljad vajavad seda elementi ka kordades vähem kui raps. Nisu ei ole boori puudusele eriti tundlik, kuid kui boori tase lehtedes on alla 5 ppm, siis tuleb leida võimalus boori juurde andmiseks. 92-st talinisu leheproovist selgub aga tõsiasi, et boori tase on 40% juhtudes madal ning 54% lausa väga madal. Boor mõjutab terade täituvust. Õnneks piisab booripuuduse parandamiseks üsna madalast boori vedelväetise normist (30-75 grammi boori hektari kohta). Boori taseme korrigeerimiseks on talinisul veel võimalus olemas, kuid pritsimine tuleb ära teha enne nisu õitsemist.

Boori tasemed talinisu leheproovides, %  Foto: Baltic Agro AS

Kaaliumi tase talinisu lehtedes on 76% veidi madal. Selle elemendi tarve nisul suureneb just kõrsumise lõpu poole, seega T2 fungitsiidi tegemisel on võimalus veel kaaliumi taset taimes parandada.

Kaaliumi tasemed talinisu leheproovides, %  Foto: Baltic Agro AS

MILLISED TEGURID MÕJUTAVAD ZN, MN, B, CU OMASTAMIST MULLAST?

Suurt rolli mängib toiteelementide kättesaamisel mullast ilmastik ja probleemid tekivad kui hooajale ebatüüpiline ilm püsib pikemat aega. Vihmase ja külma ilmaga ei saa taimed kätte boori, mangaani, vaske, tsinki. Lisaks sellele on boori ja mangaani mullast kätte saamine raskendatud ka pikema kuuma ja põuase ilmastikuga. Oluline on teada veel ka seda, kuidas toitelemendid mullas vastastikku üksteist mõjutavad. Näiteks blokeerivad fosfaadid mullas nii tsingi kui vase ning muudavad need mikroelemendid lahustamatuks ja taimedele kättesaamatuks. Teisalt kõrge vase sisaldus mullas raskendab mullast raua kättesaadavust.

Kui rääkida mullatüübi mõjust, siis tavaliselt esineb tsingi, vase, mangaani ja boori puudus kergetel liivastel muldadel, mullast omastamist pärsib aga mulla kõrge pH. Turbamuldades esineb sageli kõigi kolme mikroelemendi puudus. Lämmastikurikastes muldades aga boori ja vase puudus. Kaaliumi ja magneesiumirikastes muldades võib esineda vasepuudust ja fosforirikkas mullas sageli tsingipuudust.

Baltic Agro põllutiim

Uuri lisa: www.balticagro.ee

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kerto Kangur
Kerto Kangurreklaamimüügi projektijuhtTel: 569 18 931