Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 6. juuni 2019

Uurisime Salvest ASi juhatuse liikmelt Triin Kõrgmaalt, millisena nad näevad maheturu seisu ja millised on tuleviku väljavaated.

Miks on mahepõllumajandus Salvesti jaoks oluline teema?

Mahe tooraine ja jätkusuutlik tööstus on meile olulised juba aastaid. Kui me soovime, et ka meie lastele jääks tulevikus alles puhas loodus koos puhta vee ja õhuga oleme meie need, kes peavad selleks samme astuma ning tööstusena saame meie suunata tarbijate eelistusi neile seletades, miks jätkusuutlik põllumajandus on oluline. Mahepõllumajanduslike toorainete kasvatamine on kasvanud maailmas viimaste aastatega üle 10% aastas, seega oleme laiemalt kaasas maailma jätkusuutliku põllumajanduse säilimisele.

Millal hakkasite rõhku pöörama sellele, et tooraine võiks mahe olla?

Esimesed mahetoorained ja nendest valmistatud tooted jõudsid meile majja aastal 2013-2014 ning nendeks olid lastetooted. Tänaseks oleme oma toodete portfelli laiendanud ka smuutide ja püreesuppide kategooriasse. Näeme, et on olemas tarbijaskond kelle jaoks jätkusuutlikus on oluline ning kui me suudame neile pakkuda sobivaid ja maitsvaid tooteid on rõõm kahepoolne.

Kui palju kasutate täna oma toodetes mahetoorainet?

Hetkel on meie toodangust umbes 30% tehtud mahetoorainest, siiski ei soovi me sellega piirduda, vaid tahame mahetooraine osakaalu kasvatada järgnevate aastate jooksul 50%ni kogutoodangust. Täna tuleb enamus sellest toorainest väljastpoolt Eestit, mis on meie jaoks äärmiselt kurb. Kohapealt tulevad piimatooted. Väga tore oleks kasutada toodetes Eesti mahedaid köögivilju, liha ja marju, kahjuks aga neid hetkel piisavas koguses ei kasvatata ega käidelda.

Millistes tootegruppides mahetoorainet peamiselt kasutate? Miks just nendes ja kas sooviksite seda tõsta kõigi tootegruppide puhul?

Mahetoorainet kasutame hetkel lastetoodete, smuutide ja suppide kategoorias ning plaanime seda kategooriate ringi kindlasti laiendada. Samas peame pidevalt jälgima tarbija vastuvõtlikust ja ka konkurentsi olukorda konkreetses kategoorias, samuti on oluline hinnata, kas tootel on potentsiaali ka välisturgudel läbi lüüa. Mahetooted on meie jaoks ka head ekspordi edendajad.

Leidsin, et 2020. aastaks oli teie eesmärk tõsta mahetooraine kasutamist 50%-le? Mis takistab täna rohkem mahetoorainet kasutamast?

Esimene ja kõige olulisem asi on see, et tarbijad oleks selleks valmis, sest maheda toote puhul on hind mõnevõrra kõrgem, teisalt enda varumisvõimekus ja turgude arengufaasid. Nagu ikka, muudatusi ei saa teha kiirelt ja ülepeakaela, kõik vajab harjumist ja sissetöötamist, nii tarbija maitsemeeltes kui ka meie enda ettevõttesisestes protsessides.

Mis peaks muutuma, et olukord oleks parem?

Kindlasti oleks tore varuda mahetoorainet kodumaalt. Eestis on mahepõllumaad 18,9% kogu põllumaa osakaalust, aga kahjuks seal ei kasvatata meile vajalike kultuure piisavas koguses ja kvaliteedis ning need ei ole vajalikul viisil ette valmistatud, näiteks puhastatud, kuubistatud jne., seega peame ka nii lihtsaid kultuure nagu kartulid ja kõrvitsad mujalt Euroopast sisse tooma. Ehk arenguruumi on nii kohaliku tootmise mahus, kui ka järeltöötlemises. See puudutab eelkõige just töödeldud kujul toorainet. Salvesti huvi on kasvatada kohaliku mahetooraine osakaalu, mida realiseerida oma toodangus, mis liigub juba täna enam kui 20 sihtriiki.

Kes on teie mahetoodete sihtgrupp? Eestlased on võrdlemisi hinnatundlikud, kas ja kui palju siin turgu on üldse mahetoodetele? Või on eesmärk mahetooteid rohkem eksportida?

Mahe ei ole alati väga palju kallim nagu on üldine kuvand. Võtame kasvõi lastetoodete kategooria – mahetooted pole seal niivõrd palju kallimad tavatoodetest. Jah, kõikides kategooriates see paika ei pea ning kohati on mahetooted tõesti kallimad, aga siin on küsimus juba tarbija eelistuses ja valikute vabaduses – ega ju mahetoodete turule tulekul teised tooted ära ei kao – tarbija on alati vaba otsustama.

Kindlasti on mahetoodang kvaliteedimärk eksportturgudele sisenemisel. Rahvusvaheline ökomärk annab sealsele tarbijale esimese kindluse ostuotsuse tegemisel. Samuti aitab see meid eksportturule sisenemisel, et sealses konkurentide ülekülluses eristuda ja üldse kuidagi püüda distribuutorite ja jaekettide tähelepanu.

KOMMENTAAR: Tooraine tuntud Mulgimaa mahetootjalt

Salvest AS ostab mahetoodangu tarbeks sisse piimatooted Pajumäe talust.

Pajumäe talu noorperemees Viljar Veidenberg sõnas koostööd Salvestiga kommenteerides, et nad müüvad neile nii jogurtit, koort kui piima. „Koostöö on hästi sujunud ja meil on hea meel, et Salvest on julgenud ka väiketootjatega koostööd teha. Teada on ju see, et väiketootjate mahud on väiksemad, võib esineda tarneraskusi ja kvaliteet võib ka kõikuda. Meie oleme teinud kõik, et meie pakutu oleks kvaliteetne ja me suudaks tagada stabiilse tarne - ja tundub, et seda kõike oleme ka suutnud,“ lausus Viljar Veidenberg. Ta lisas, et kui Salvestil on mahetootmise osas laienemissoove, siis neil on ressurssi siin järgi tulla.

Ka tõi Viljar Veidenberg välja selle, et koostöö suure toidutootjaga avab kaudselt tee ekspordile ka koostööpartnerile. „Näiteks on meie maitsestamata jogurt ülipopulaarse Salvesti Smushie koostises ja nii saab öelda, et Pajumäe jogurt on jõudnud nii Singapuri kui Rootsi – ehk ühest maailma otsast teise,“ sõnas ta.

Veidenberg lisas ka seda, et toidutöötleja Salvest pakub piimatootjale õiglast hinda. „Me ei ole üle viie aasta müünud oma toorpiima kombinaati. Oleme Salvestilt saanud sellise hinna, mida soovime ja mis meid motiveerib. Ja tõesti on hea tunne, et meie toodetu on hinnatud ja kvaliteetne ning sellest valmib toode, mis on nõutud nii Eestis kui laias ilmas. See on ka meie talule hea kuvand näitamaks, et suudame toota nii mahtu kui kvaliteeti,“ ütles Veidenberg.