Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu

Euroopa Liidus kasutatakse kalapüügiandmete vahetamiseks andmevahetuskihti FLUX, kus ligi 85 000 kalalaeva vahetavad turvatud kanalit pidi püügiandmeid.

Kalamees  Foto: Äripäev AS

FLUX süsteemist ja selle kasulikkusest kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo.

85 000 kalalaeva jagavad omavahel püügiinfot

Euroopa Komisjoni merendus-ja kalandusasjade peadirektoraat koordineerib mitut Euroopa Liidu ja muu maailma merendusega seonduvat arendusprojekti. Üks neist on andmevahetuskiht FLUX (Fisheries Language for Universal eXchange), mida kasutab enamik ELi liikmesriikide administratsioone ning mille kaudu saab jälgida ligi 85 000 kalalaeva.

FLUX loodi selleks, et Euroopa Liidu riigid saaksid omavahel vahetada kalandusega seotud andmeid, sh püügiandmeid (FA), ostudokumente (SALES), kalalaevaregistri andmeid (VESSEL), igakuiseid kogupüügi aruandeid (ACDR), kalalaevade positsiooniandmeid (VMS) jms. FLUXi kaudu saab asjaosalistele jagada infot, kes ja kus millist liiki, kui palju ja milliste püügivahenditega kala püüdis. Samuti saab jagada infot, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

Selline ühtne transpordikiht FLUX tugineb SOAP-veebiteenustel ja meenutab mitmes mõttes riigiasutuste ja erasektori vahelist X-tee lahendust, kus pooled vahetavad andmeid krüpteeritult turvatud kanalit pidi.

FLUXi abil võitleme illegaalse püügiga

FLUXi eesmärk on eelkõige piirata illegaalset, raporteerimata ja reguleerimata püüki. Tänu ühisele platvormile on andmevahetus kontrollitud kvaliteediga ning administraatoritele seiratav ja hallatav. Kogu andmevoog kuni andmete valideerimistulemusteni on kasutajaliideses nähtav, tõrgetest teavitatakse ning puudulikke raporteid saab kasutajaliidese kaudu muuta.

Eesti kalalaevad on varustatud elektroonilise raporteerimise süsteemiga (ERS); see on klienditarkvara, mille kaudu kaptenid esitavad teavet püügiga seotud tegevustest andmed nende kohta jõuavad kas interneti või satelliitandmeside teel Maaeluministeeriumi serveritesse.

Juhul kui kalalaev satub teise liikmesriigi majandusvööndisse või hetkeks ületab seda, saadetakse sellele liikmesriigile FLUXi kaudu automaatselt kogu kalalaeva logiraamatu sisu, millest ilmneb täpselt, kui palju kala on püütud, mis ajal ja kust kohast.

Kui Eesti kalalaev lossib kala teises liikmesriigis ja seal toimub ka kala müügitehing, siis saadab see riik meile tehingu kohta müügikviitungi. Kuna meil on olemas püügiandmed, saame ristkontrollides tuvastada erisusi lossimis- ja müügiinfos. Laevade positsiooniandmeid vahetatakse liikmesriikide vahel iga 10 minuti tagant. Nimelt on kalalaevad varustatud riistvaraga, mis iga 5 minuti järel saadab kalalaeva positsiooniandmeid satelliidi teel administratsioonidele. Seadme töös hoidmine on kohustuslik ja andmete saatmist laeva pardalt manipuleerida ei saa. Administratsioonid vahetavad üksteisega laeva asukohaandmeid ja teevad ristkontrolli püügiandmetega.

Lisaks on liikmesriikidel kohustus saata iga kuu 15. kuupäevaks eelneva kuu kogupüügi andmetest genereeritud kuuaruandeid, mida kasutatakse statistilistel eesmärkidel ja mõningal määral ka püügikvoodi täituvuse jälgimiseks. Selle aruande peavad kõik liikmesriigid saatma FLUXi vahendusel Euroopa Komisjonile. Saadetud raportit ja valideerimistulemusi saab vaadata kasutajaliidesest. Eestis on saadetavate andmete aluseks kutselise kalapüügi register, kuhu jõuavad ka läbi kliendirakenduste saadetud andmed.

FLUXi juurutamine

FLUXi loomiseks arendati püügiandmete, ostudokumentide ja kalalaevaregistri andmete vahetamiseks kõik vajalikud komponendid. Samuti juurutati MDRi-nimeline metadomeen, mille kaudu hallatakse mitmesuguseid liikmesriikideüleseid klassifikaatoreid – kalaliikide, sadamate jpm nimistuid.

Süsteemianalüüsile tuginedes migreeriti vana tehnoloogia FLUXi peale ja teostati Euroopa Komisjoni nõutud andmetega arendus- ja baasikorrastustööd. Loodi andmevahetusteenused ning seadistati ümber servereid. Süsteemi arendas Finestmedia AS, kelle jaoks oli tegu väga huvitava ülesandega, seda nii projekti rahvusvahelisuse kui ka tehnilise ja ärilise mitmekesisuse tõttu.

Kutselise kalapüügi registri alamregister on kalalaevaregister. Kalalaevaregistrisse kantud laevade kohta saavad teised liikmesriigid teha andmepäringuid. See töötab ka vastupidi – saame pärida andmeid teiste riikide kalalaevade kohta. Samuti kantakse kõik kalalaevad FLUXi vahendusel riiklikest registritest Euroopa ühtsesse kalaevaregistrisse ning liikmesriigi tehtavad tehingud laevadega kajastuvad ka Euroopa Komisjoni poolel.

ÜRO juurde on loodud töörühm, mis käib FLUXi tutvustamas ka väljaspool Euroopa Liitu. Tulevikus ei pruugi FLUXil põhinev kalandusandmete edastamine piirduda üksnes ELiga, vaid võib oluliselt laieneda. Näiteks juba sügisel võivad kalalaevade positsiooniandmed hakata liikuma ELi liikmesriikide ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC) vahel.

Lisainfot FLUXist leiad SIIT. Lisainfot kalapüügiandmete vahetamisest leiad SIIT.

Keno Kaasiksoo, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik

Allikas: Maablogi

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150