Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu

FLUX loodi selleks, et Euroopa Liidu riigid saaksid omavahel vahetada kalandusega seotud andmeid, sh püügiandmeid (FA), ostudokumente (SALES), kalalaevaregistri andmeid (VESSEL), igakuiseid kogupüügi aruandeid (ACDR), kalalaevade positsiooniandmeid (VMS) jms. FLUXi kaudu saab asjaosalistele jagada infot, kes ja kus millist liiki, kui palju ja milliste püügivahenditega kala püüdis. Samuti saab jagada infot, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

Selline ühtne transpordikiht FLUX tugineb SOAP-veebiteenustel ja meenutab mitmes mõttes riigiasutuste ja erasektori vahelist X-tee lahendust, kus pooled vahetavad andmeid krüpteeritult turvatud kanalit pidi.

FLUXi eesmärk on eelkõige piirata illegaalset, raporteerimata ja reguleerimata püüki. Tänu ühisele platvormile on andmevahetus kontrollitud kvaliteediga ning administraatoritele seiratav ja hallatav. Kogu andmevoog kuni andmete valideerimistulemusteni on kasutajaliideses nähtav, tõrgetest teavitatakse ning puudulikke raporteid saab kasutajaliidese kaudu muuta.

Eesti kalalaevad on varustatud elektroonilise raporteerimise süsteemiga (ERS); see on klienditarkvara, mille kaudu kaptenid esitavad teavet püügiga seotud tegevustest andmed nende kohta jõuavad kas interneti või satelliitandmeside teel Maaeluministeeriumi serveritesse.

Juhul kui kalalaev satub teise liikmesriigi majandusvööndisse või hetkeks ületab seda, saadetakse sellele liikmesriigile FLUXi kaudu automaatselt kogu kalalaeva logiraamatu sisu, millest ilmneb täpselt, kui palju kala on püütud, mis ajal ja kust kohast.

Kui Eesti kalalaev lossib kala teises liikmesriigis ja seal toimub ka kala müügitehing, siis saadab see riik meile tehingu kohta müügikviitungi. Kuna meil on olemas püügiandmed, saame ristkontrollides tuvastada erisusi lossimis- ja müügiinfos. Laevade positsiooniandmeid vahetatakse liikmesriikide vahel iga 10 minuti tagant. Nimelt on kalalaevad varustatud riistvaraga, mis iga 5 minuti järel saadab kalalaeva positsiooniandmeid satelliidi teel administratsioonidele. Seadme töös hoidmine on kohustuslik ja andmete saatmist laeva pardalt manipuleerida ei saa. Administratsioonid vahetavad üksteisega laeva asukohaandmeid ja teevad ristkontrolli püügiandmetega.

Lisaks on liikmesriikidel kohustus saata iga kuu 15. kuupäevaks eelneva kuu kogupüügi andmetest genereeritud kuuaruandeid, mida kasutatakse statistilistel eesmärkidel ja mõningal määral ka püügikvoodi täituvuse jälgimiseks. Selle aruande peavad kõik liikmesriigid saatma FLUXi vahendusel Euroopa Komisjonile. Saadetud raportit ja valideerimistulemusi saab vaadata kasutajaliidesest. Eestis on saadetavate andmete aluseks kutselise kalapüügi register, kuhu jõuavad ka läbi kliendirakenduste saadetud andmed.