OTSE PÕLLULT: Päike ja äike

Vahepeal valitsesid taaskord ülisoojad ilmaolud. Seetõttu on taimed põldudel kasvanud meeletul kiirusel. Ei mäleta aastat, kui jaanipäevaks oleksid praktiliselt kõik viljad oma esimesed viljapead välja sirutanud. Kas see tähendab ka rekordiliselt varajast koristust, on veel raske öelda. Minna on veel piisavalt.

Viljapõllud on tänavu eriti ilusad.  Foto: Kristjan Kasearu / BASF

Tänaseks on nii varajased kui hilised talinisud õitsemist lõpetamas. Mõned päevad tagasi üle käinud äikesetorm sasis veidi ka nisupõlde. Eelkõige kannatasid need kohad, kus on olnud ülekate nii seemnete külvil kui ka väetamisega. Tagantjärele vaadates tundub, et kasvuregulaatorite norme oleks võinud isegi veel julgemalt kasutada. Siiamaani on väga hästi näha erinevust kasvuregulaatori kulunormi ja taimede värvitooni ning pikkuse vahel – mida kõrgem oli Medax Max’i norm, seda tumedamad ja lühemad on taimed.

Lamandunud nisu  Foto: Kristjan Kasearu / BASF

Suviodra põldudel, kus vaja, sai vahepeal tehtud ära ka tuulekaera tõrje. See oli enne loomise algust. Hetkel on viljapead välja arenemas ja algamas õitsemine. Nüüd on õige aeg teha odrale ära ka teine haigustõrje Priaxor-iga 0,5 l/ha.

Osadel põldudel on märgata väga ulatuslikku viljakuke vastsete levikut. Plaanin neil põldudel teha tõrje Fastac 50-ga 0,3 l/ha. See pritsimine tuleb teha kindlasti öötundidel kasulike putukate kaitseks.

Viljakuke vastne   Foto: Kristjan Kasearu / BASF
Viljakuke poolt kahjustatud leht.  Foto: Kristjan Kasearu / BASF

Suviraps varsus meeletu kiirusega. Need kohad, kus kasvuregulaatoriga taimed pihta ei saanud, on tükk maad kõrgemad ja välja veninud. Loodetavasti tuleb rapsil palju külgharusid, sest hiilamardika rünnak on olnud peavarrele väga tugev ja palju õiealgmeid on kahjustatud. Suvirapsis on jäänud veel teha õitsemise keskel haiguste tõrje Cantus Gold-iga 0,4 l/ha.

Suviraps varsus meeletu kiirusega.  Foto: Kristjan Kasearu / BASF

Talirapsi kõdrad paisuvad hetkel iga päevaga suuremaks. Märgata on, et kapsakoi röövikud on kõige ülemisi ja nooremaid kõtrasid veidi närinud. Hetkel on nad läinud võrgendisse nukkumisfaasi ja enam kahju ei tee.

Talirapsi kõdrad paisuvad hetkel iga päevaga suuremaks.  Foto: Kristjan Kasearu / BASF

Põldhernes on asunud õitsema. Hetkel pole muud, kui hinnata hernemähkuri leviku ulatust. Selleks plaanin põldudele panna feromoonpüünised ja neid regulaarselt jälgida. Kui levik on suur, siis plaanin teha hernemähkuri tõrjeks süsteemse insektitsiidi.

Hernes on asunud õitsema.  Foto: Kristjan Kasearu / BASF

Saabunud ilusad ilmad soosivad hetkel ka heinategu. Lootus on jaanipäevaks ka nende töödega ühele poole saada.

Hea ilm soosib heinategu.  Foto: Kristjan Kasearu / BASF

Soovin kõigile ilusat ja mõnusat jaaniaega ning aega ka puhkamiseks.

Kristjan Kasearu, BASF Agricultural Solutions agronoom

Eelnevad OTSE PÕLLULT blogipostitused leiad SIIT.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150