• 13.08.19, 08:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saba ja sarvedega kasumi kasvatajad hoiavad taluelu au sees

Nöökivalt madal piima hind paneb talupidajad muretsema, kuidas hakkama saada. „Ma ei taha iga hommik tõusta mõttega, et vaja on maksta see arve ja see arve. Ei taha kogu aeg rahast mõelda,“ tunnistas Viljandimaal Muraka Farmi pidav Karmo Männik, kelle plaan on talu täielikult isemajandavaks teha.
Muraka Farmis on 150pealine kari, kelle piimatoodang on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Farmi omanik ja peremees Karmo Männik unistab päevast, mil investeeringuteks võetud laenud on makstud ja piima hind tõuseks normaalsele tasemele.
  • Muraka Farmis on 150pealine kari, kelle piimatoodang on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Farmi omanik ja peremees Karmo Männik unistab päevast, mil investeeringuteks võetud laenud on makstud ja piima hind tõuseks normaalsele tasemele. Foto: Andras Kralla / Äripaev
Saarepeedi endise kolhoosi direktori kabinetis kepsutab kümmekond punase-valgekirjut ja musta-valgekirjut vasikat. Ühel päeval saavad neist Muraka Farmi rahategijad.
Muraka Farmi omaniku ja peremehe Karmo Männiku sõnul on talus hetkel rahategijaid ehk lüpsilehmi umbes 150, kes annavad kamba peale aastas piima üle miljoni liitri. Koos noorkarjaga on loomade arv 280. Need on loomad, tänu kellele on Muraka Farm üks vähestest piimakarjakasvatajatest, kes on jõudnud ka Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi.
Muraka Farm OÜ on tegutsenud seitse aastat, ent talu juured ulatuvad palju kaugemale. Nimelt tegutses kunagi sealsamas Saarepeedi kolhoos. Kuigi kolhoos lõpetas tegevuse üheksakümnendate alguses, läks majand ametlikult pankrotti 2002. aastal. See oli üks viimastest kolhoosidest, mis Eestis oma uksed sulges. Siis hakkas alles jäänud hoonetes FIE alt Muraka-3 talu pidama Rein Männik, kes oli ühtlasi ka Saarepeedi kolhoosi viimane esimees.
Rein Männiku surma järel 2012. aastal oli ta pojal Karmo Männikul otsustamishetk, kas minna talupidamisega edasi või ei. „Olen Viljandist pärit, kuid siis tuli tahtmine Tallinna minna. Isa tollal juba pidas talu, kuid siis see mind väga ei huvitanud. Arvasin, et minust saab ehitaja, kuid senimaani pole ma veel ühtegi maja ehitanud,“ meenutas ta.
Isa surm tuli aga ootamatult. „Kahe kuu jooksul pakkisin oma asjad kokku ja tulin Tallinnast ära. Ja siin ma nüüd olen,“ lisas ta. Samal aastal, kui Männik kaotas isa, sündis ta enda perre poeg, kes sel sügisel kooli läheb. Võib-olla võtab ühel päeval poeg omakorda temalt talu üle. „Loota võib. Kui mitte tema, siis äkki järgmine laps, kes tulemas on,“ lisas ta.
Päris maale Männik siiski ei kolinud, vaid on nii-öelda linnamehest maamees – alaline elupaik on tal talust 15 kilomeetri kaugusel asuvas Viljandi linnas korteris. „Mõtlesin, et muidu elangi 24/7 laudas. Nüüd saan koju jõudes natukesekski välja lülitatud,“ ütles ta.
Ka Muraka Farmi koer on Männiku sõnul linnamees – tegu on väikse Keksi-nimelise Yorkshire'i terjeriga, keda peremees norivalt karjakoeraks kutsub.
Muraka Farmi lendav vasikas ehk teisisõnu hetk sellest, kuidas paaripäevane vasikas esimest korda õue kepslema pääses. Vasikat talitab Muraka Farmi juhataja Lauri Sarikas.
  • Muraka Farmi lendav vasikas ehk teisisõnu hetk sellest, kuidas paaripäevane vasikas esimest korda õue kepslema pääses. Vasikat talitab Muraka Farmi juhataja Lauri Sarikas. Foto: Andras Kralla / Äripaev
Pole töölisi, pole probleemi
Kui enamikku ettevõtteid kimbutab tööjõupuudus, siis tänu eelmisel aastal uue lauda ehitamisele ja robotlüpsimasina soetamisele Muraka Farmil enam töötajatega probleeme pole. Aasta ringi on farmis tööl neli inimest, üks neist Männik ise. Tööl on veel traktorist, juhataja ja talitaja. Suviti on abiks veel üks traktorist.
Kui talu alustas, oli töölisi rohkem. Ühel hetkel võeti vastu otsus, et tegevus tuleb suuresti automatiseerida, kuna heade töötajate leidmine oli keeruline. Küll on farmist läbi käinud töötajaid, kes tegelikult tööd ei teegi. Ette on tulnud ka olukordi, kus Männik leidis mõne töötaja peadpidi söödakünas magamast. Samuti juhtus aeg-ajalt, et töötajad teatasid ootamatult, et homsest nad tööle ei tule. Nüüd pole ammu midagi sellist juhtunud. „Enne oli justkui iga liigutuse jaoks eraldi inimene olemas. Enam mitte,“ ütles Männik. „Ise olen ka selline, kes teeb suurema osa ajast tööd, mitte lihtsalt ei ole kaikaga teistel selja taga,“ rääkis ta.
Kõige olulisem viimase aja uuendus Muraka Farmis on just robotlüpsimasina hankimine. Varem pidi lüpsja ärkama suvel kell kaks öösel, et jõuda kella kolmeks lauta, et lehmad kinni panna ja lüpsma hakata. Pärast hommikust lüpsi sai kodus paar tundi magada ja siis hakkas asi otsast peale. „Vahel, kui pidin lüpsjatele puhkepäevi andma ja neid asendama, oli ikka päris õudne. Ajas režiimi nii sassi,“ meenutas Männik. „Pikad tööpäevad võivad olla, aga inimene peab öösel magada saama,“ lisas ta.
Nüüd käivad lehmad ise lüpsil. Robot tuvastab numbri järgi lehma ära ja otsustab, kas on juba lüpsiaeg või mitte. Lehmad käivad lüpsil 3–4 korda päevas. Mõni lehm on nii usin, et käib lausa kümme korda päevas katsetamas, kas ehk on juba lüpsi aeg käes. Mõni üksik lehm tahab aga Männiku sõnul personaalsemat lähenemist ja ootab, mil peremees või talitaja ta käekõrval lüpsile viib.
Kompuuter säilitab iga lehma statistika, samuti annab märku, kui lehmal paistab midagi viga olevat. Nii on töötajatel karja heaolust ülevaade käes vaid paari nupuvajutusega.
Muraka Farmi juhatuse liikmel ja omanikul Karmo Männikul on peas pea kõikide 150 lehma nimed. Farmi tiined lehmad peesitavad suvel järve vaatega privaatkoplis ja jõulude aeg toob Männik lehmadele lauta ehitud kuusepuu.
  • Muraka Farmi juhatuse liikmel ja omanikul Karmo Männikul on peas pea kõikide 150 lehma nimed. Farmi tiined lehmad peesitavad suvel järve vaatega privaatkoplis ja jõulude aeg toob Männik lehmadele lauta ehitud kuusepuu. Foto: Andras Kralla / Äripaev
Piima hind on nöökivalt madal
Muraka Farm kuulub koos 17 teise piimafarmiga Mulgi Piima tulundusühistusse. Mulgi Piim kogub liikmete piima kokku ja müüb edasi E-Piimale. Mulgi Piima liikmemaks sõltub piimaliitritest ehk mida suurem farm, seda kallim on ühistu liige olla. Kuna Muraka Farm on viimastel aastatel oma piimatoodangut suurendanud, tähendab see neile 600–700 euro suurust maksu kuus. „Meie jaoks on seda liiga palju,“ tunnistas Männik. Seega, kui ühistu ei tule talle vastu ega vähenda liikmemaksu vähemalt poole võrra, astub Männik ühistust välja. See võib kaasa tuua Mulgi Piima ühistu laialiminemise.
Igale piimatootjale on pea kõikide murede allikas odav piim. Männiku sõnul on viimase aastaga piima hind langenud, olles praegu 30 senti liiter. Raskematel hetkedel mõni aasta tagasi oli piima hind lausa 22 senti liitri eest, ent siis polnud Männik ehitanud veel uut lauta ja laenumakseid polnud kaelas. Kuigi laudaehitus oli hädavajalik investeering, ajasid investeeringuks võetud laenude tagasimaksed Muraka Farmi eelmisel aastal pea 53 000 euro suurusesse kahjumisse. „See aasta saab veel raske olema, kuid midagi hullu ei ole,“ ütles Männik.
„Põhimure on praegu see, et ei suuda õigel ajal arveid ära tasuda ja tehnikapark on ka vanaks jäämas. Piima hind on lihtsalt nii madal ja väljaminekud on suured,“ rääkis ta. „Ma ei taha iga hommik tõusta mõttega, et vaja on maksta see arve ja see arve. Ei taha kogu aeg rahast mõelda,“ ütles ta. Seetõttu ongi Männiku põhieesmärk praegu tõsta veel piimatoodangut, et farm suudaks end ise ära majandada. Ent kokkuvõttes sõltub kõik piima hinnast. „Võime teha, mis tahame, aga kui piima hind järele ei tule, siis pole midagi,“ ütles ta.
Kui Muraka Farm peaks Mulgi Piima ühistust välja astuma, tuleb meil asju ümber korraldada. Kindlasti tekitab mõningaid raskusi, kui üks suurtootja lahkub, kuid hetkel ma küll ei näe ohtu, et sellepärast Mulgi Piim laiali läheks.
Meie põhimõte on juba 18 aastat olnud, et ühistus on kõigile ühesugune maks. Liikmemaksu arvestatakse piima liitrite järgi ehk kui on palju liitreid, siis võibki maks suur tunduda. Kuid proportsioon on kõikidel liikmetel ühesugune.
Kas Muraka Farmi soovile langetada liikmemaksu tullakse vastu, peab otsustama ühistu üldkoosolekul. Samas ei ole ju ka õiglane, et erisuse tegemisel peaks hakkama rohkem maksma need, kes vähem piima toodavad.
Mulgi Piima eesmärk pole kasvatada kasumit, vaid me kogume liikmemaksu selleks, et saaksime end ära majandada. Viimasel kolmel aastal oleme liikmemaksu langetanud umbes 15% aastas, sest oleme saanud paremini majandada. Oleme andnud ka võimalusel oma ühistu liikmetele tagatiseta laenu, kui neil on selleks vajadus olnud. Ka Muraka Farm on ühistult kunagi laenu võtnud.
Peep Puna, Mulgi Piim TÜH juhatuse esimees
Viljandimaal Välgita külas asuv Muraka Farm tegeleb piimakarjakasvatusega.
11 fotot
  • Viljandimaal Välgita külas asuv Muraka Farm tegeleb piimakarjakasvatusega. Foto: Andras Kralla
Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.24, 17:02
Andke sügisel rapsile ja teraviljale rohkem jõudu!
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele