Autor: Metsamajandusuudised.ee • 9. august 2019

Teame, et mitmed sõraliste liigid armastavad just noores metsas maiustada ja on seega metsakasvatajatele paras peavalu, aga varjumiseks ja liikumiseks otsivad nad ka vanemat metsa. Seega ootavad jahimehed just mitmekesist metsa majandamist ja toetavad seda. See aitab ka ulukite kahjustusi kontrolli all hoida. Metsa mosaiiksus loob aluse ulukite heale arvukusele. Näiteks teame, et põdrad, kes on ühed põhilisemad noore metsa kahjustajad, koonduvad talveks just okaspuu ja noore metsa lähedusse, nn püsilatesse ja liiguvad sealt väljapoole vähe.

SAMAL TEEMAL:

Eestis on koostamisel kolmas metsanduse arengukava. Uurisime, millised ootused sellele on metsandusega seotud liitudel-seltsidel.

Eesti Erametsaliit: tahame metsanduse arengukava, mis viib edasi!

Keskkonnaühenduste Koda: rohkem tuleb jälgida säästva metsanduse printsiipe

Eesti Jahimeeste Selts on huvitatud kokkulepetest metsaomanike ja huvigruppidega nii kohalikul tasandil kui arengukava koostamisel. Jahimehed ja maaomanikud omavad palju ühiseid väärtusi ja eesmärke – eelkõige terve ja elurikas mets ning tasakaalus hoitud ulukite asurkond.

Metsanduse arengukava koostamisel on erinevatel huvirühmadel kindlasti oma eesmärgid, mida kaitsta ja mille osas kokkuleppeid sõlmida. Eesti Jahimeeste Seltsile on oluline metsa kui terviku hea seisundi hoidmine. Aga eriti olulised on ulukite arvukuse ja metsakahjustuste ärahoidmisega seotud teemad. Kuigi jahindusorganisatsioonide ja maaomanike vaheline koostöö ja infovahetus ulukite arvukuse ja kahjustuste vähendamise osas on hea, saab alati paremini. Sageli on probleemid lokaalsed ja ka lühiajalise kestvusega. Seega on neid raske ette näha ja ära hoida. Seepärast on kiire ja tõese info vahetamine väga oluline. Tähtis on ka omavaheliste lepingute sõlmimine, kus vastavad kokkulepped kajastatakse. See tagab ka maaomanike suurema kaasarääkimise õiguse metsamaa kõrvalkasutuse osas ja vähendab oluliselt konflikte.

Kuigi jahimehed tegelevad pidevalt ulukite arvukuse hindamisega ja edastavad riigile oma andmed, siis on ikkagi vajalik kahjustuste leviku ennetamiseks arendada järelevalve- ja seiresüsteemi, tõstes prognoosimise võimekust ja arendades teavitussüsteemi, juurutades innovaatilisi meetodeid. Eesti Jahimeeste Selts on koostöös riigiga loonud jahinduse infosüsteemi JAHIS, aga selle arendamist on vaja jätkata, et kaasata suurem osa looduses liikujatest ja muidugi metsaomanikest.

Metsa kasutusega seotud tööhõive on väga oluline just väljaspool tõmbekeskuseid. Jahindus on üks võimalus arendada kohalike inimeste ettevõtlikkust ja luua tugevam alus jahi- ja loodusturismile. Ilma metsaomanike kaasamiseta tegevuste planeerimisse on see raske kui mitte võimatu.

Metsanduse arengukava koostamise käigus on olnud palju arutelusid metsaga seotud linnustiku olukorra parandamiseks. Eesmärk on võtta kasutusele metsa majandamise võtted linnustiku arvukuse vähenemise peatamiseks. Jahimeestel on siin kindlasti oma roll täita. Oodatakse väikekiskjate, eriti sellise võõrliigi nagu kährik, arvukuse reguleerimist. Ka uute liikide arvukuse piiramine, mille levik kliima soojenemisega seostatakse, nagu šaakal, on jahimeestele suureks väljakutseks. Uute liikide küttimiseks on vaja uusi teadmisi ja luua ka uued traditsioonid.

Jahipidamine on meile, kui metsarahvale, ajalooliselt ja traditsiooniliselt omane tegevus. See on osa meie pärandkultuurist. Läbi säästliku ja jätkusuutliku jahipidamise ehk siis ressursside mõistliku kasutamise me teostame tegelikult looduse praktilist kaitsmist. Jahinduse ja metsaga on seotud palju meie tavasid ja kohti. Nende tavade ja kohtade säilitamine on meie rahvuskultuuri jaoks oluline. Austus metsa ja metsas elavate ulukite vastu seob metsa- ja jahimehi ja arengukava on seda kinnitav kokkulepe.

Tõnis Korts, Eesti Jahimeeste Selt tegevjuht