Autor: Marge Ugezene • 28. august 2019

Äripäev kirjutas, kuidas pelmeenitootja Uvicu päästmine võib vastu taevast lennata, sest kohus otsustas pärast kaks aastat kestnud venimist ja vaidlusi, et enam ei ole mõtet Uvicut saneerida. Kohtu otsus on nüüd vaidlustatud ringkonnakohtus.

LOE LISAKS:

Eesti tuntuim pelmeenitootja näitas tootmise telgitagust

Saneerimisnõustaja Tambet Mullari loodab, et Nikitenko kaasamine tuleb saneerimisele kasuks. „Investori kaasamine ning muudatuste tegemine juhtimisstruktuuris on Uvicu üks eesmärk olnud saneerimismenetluse algusest,” ütles Mullari.

Investeeris raha

Omanikeringi astumisega panustas Nikitenko Uvicusse rohkem kui 28 000 eurot, teenides niimoodi välja enamusosaniku rolli. Firma väikeomanik on firma Laferon, mis kuulub Ameerikas registreeritud ettevõttele. Laferoni juhib Alexander Musarovi abikaasa Valentina.

80aastase Nikitenko firma Loigo Marine Supply tegeleb laevade materiaal-tehnilise varustamisega, samuti toimetab laevadele tagavaruosi, toiduaineid, teki- ja kajutivarustust. Ettevõtte käive oli mullu üle 2 miljoni euro, kasum küündis üles 15 000 euro. Lisaks on tal kinnisvararendiga tegelev firma Loigo.

Läinud aasta alguses paistis Nikitenko silma, kui ilmus uudis, et ta annetas 20 000 eurot Reformierakonnale. Teda edestas ärimees Indrek Rahumaa 65 000 euroga.

Vältis kommenteerimist

Nikitenko ei olnud nõus kommenteerima, miks ta tahab Uvicu omanik olla. Ta suunas küsimused Uvicu lepingulisele esindajale Villu Tragonile, kes on varem vastanud ka ettevõtte püsti pannud Alexander Musarovi eest.

Tragoni sõnul on Nikitenko Uvicu väikevõlausaldajana olnud saneerimismenetluse ajal aktiivne, panustanud ideede ja ettepanekutega. Seni on need aga jäänud suuremate võlausaldajate poolt tähelepanuta ja seetõttu teenimatult varju,” lausus Tragon. Nikitenko raha ei lahenda Tragoni sõnul küll Uvicu probleeme, kuid see on kindel märk pühendumisest.

Kuidas Nikitenko Uvicu probleemid lahendab? “Lahendus on kõigi osapoolte poolt järeleandmiste tegemises. Enam kui kaks aastat veniv protsess on kõigi osapoolte jaoks kahjulik,” vastas Tragon.

Äripäev saatis Tragonile ka Musarovile mõeldud küsimused. Tragon märkis küsimusi nähes, et ilmselt ei ole Musarov õige inimene nendele vastama. “Eelkõige viimasel ajal on ta (Musarov) Uvicuga seotud küsimuste lahendamisest distantseerunud,” lausus Tragon.

Isiklik pankrot ja ärikeeld

Mullari on varem rääkinud, et saneerimiskava põhjal võidaksid võlausaldajad 13 miljonit eurot ehk 100% võlgadest, pankrotist saaksid nad Mullari hinnangul ainult 4 miljonit eurot.

Uvicu üles ehitanud Alexander Musarov on isiklikus pankrotis ja sai ärikeelu, võlgu on tal kogunenud üle 8 miljoni euro. Neist suurim on Peterburi Panga nõue ehk 4,4 miljonit eurot, võlakirjainvestoreid esindav Tagatisagent küsib 1,5 miljonit eurot ja miljonit eurot nõuab Leonidex, mis kuulub Leonid Tsenterile – hingusele läinud metallitööstuse Dvigatel eksomanikule. Musarovi antud käendustest tekkinud nõuded ületavad 3 miljonit eurot, need käendused tagasid nii Uvicu kui ka Uvic Estonia nõudeid.

Võlg Peterburi Pangale tekkis Musarovi Venemaal tegutsenud firmade nõuete tagamisest. “Praegu ei ole Musarov enam pelmeenikuningas, vaid pankrotis pelmeenikuningas,” on öelnud Musarovi isiklik pankrotihaldur Ly Müürsoo. Ta usub, et kui Musarov poleks Venemaale äri tegema läinud, oleks ta Eestis tegutsedes oma elupäevad kindlustanud.

Müürsoo esitas Musarovi vastu ka kuriteoteate. Prokuratuur uurib, kas Musarov omastas firma vara, põhjustas Uvicu maksejõuetuse ja varjas pankrotimenetluses vara. Näiteks kahtlustas Müürsoo, et Uvicu krediitkaardi ja firma raha kasutamisel on omastamise tunnused.

Põrumine Venemaal

Musarov on viimastel aastatel põhjendanud oma raskusi põrumisega Venemaal. Ta investeeris ligi 10 miljonit eurot Novgorodi lähedale, kus tahtis püsti panna suure tööstuse, näiteks kartulitehase, kuid plaan lendas vastu taevast. Nii jälitavad teda võlad ka Venemaal. Uvic investeeris Venemaale aastatel 2013–2016, kuid kolm aastat tagasi hävines kehva ilma tõttu 95% kartulisaagist ja 50% nisusaagist.

Samuti on Uvic alates 2011. aastast investeerinud ligi 2 miljonit eurot tootearenduseks ja selleks, et pääseda Venemaa turule liha- ja linnulihast poolfabrikaattooteid müüma. Euroopa Liidu ning Venemaa vastastikuste sanktsioonide ning seakatku järel määratud karantiini tõttu pidi Uvic eksportimise lõpetama.