Kas ühistul on kerge leida tegevuseks raha?

Eestis on registreeritud üle saja põllumajandusühistu, ca 40 neist on teraviljasektoris, enamuse aastased müügikäibed jäävad alla miljoni euro. Kas saab anda ühest nõu, kuidas need ühistud saaksid oma tegevust finantseerida? Ilmselt mitte. Finantseerijal on tähtis mõista nende ühistute asutamise eesmärki ning selgitada maksevõime, ühistu juhid peavad seda oskama selgitada. Ühistu loomine iseenesest ei ole koheselt võluvägi, mis annab alati paremad läbirääkimise võimalused.

Kevili juhataja Meelis Annus.  Foto: erakogu

Põllumeeste ühistu KEVILI juhina näen, et julged otsused loovad eelduse arenguks ja läbimõeldud investeeringute teostamine tagab arenguks vajalikud rahalised vahendid. Meie käive on ületanud 60 miljoni euro piiri. Siiski ei taga iga suur investeering edulugu. Ka suur investeeringutoetuse summa ei taga alati madalamat hinda või suurt kasumit. Selle tagab hea äriidee, planeerimine ja investeeringu täies mahus käivitamine ning liikmete ühine panus sellesse. Ühistus tuleb suurt rõhku panna liikmetele selgituste jagamisele, seda ei saa alahinnata. Kui liige ei ole piisavalt informeeritud või puudub usaldus ühistu suhtes, siis ta ei panusta selle ärisse. Ühistu ilma liikmete ärimahuta on lihtsalt kasutu ettevõte, mis ei suuda konkureerida tavaliste äriühingutega.

Tavapäraselt on vaja liikmetel panustada investeeringust vähemalt 30%, siis on pangad nõus ülejäänud osa laenama. Laenutingimused sõltuvad tagatistest ja maksevõimest ning nende arvutamine toimub samade valemite järgi, nagu tavaliste ärilaenude puhul. Hetkel on suurematel pankadel ühistute finantseerimise kogemus olemas ja mõistlik on neilt otse nõu küsida, kuidas oma rahavajadust katta.

Keerulisemaks küsimuseks on ühistu liikmete rahalised sissemaksed: millistel tingimustel seda tehakse ja kuidas neid juriidiliselt käsitleda? Ka maksunduslik pool. Hea oleks need teemad enne investeeringu tegemist lõpuni kokku leppida ja vajadusel kaasata vastava ala professionaalsed nõustajad. Levinumateks võimalusteks on liikmete poolt laenu andmine ühistule ja sihtotstarbeliste sissemaksete tegemine. Lisaks võib moodustada fonde, kuhu korjatakse rahalisi vahendeid, mille kasutamise ja tagastamise kohta kehtestatakse statuut. Näiteks kasutab KEVILI käibevahendite osaliseks finantseerimiseks ringlusfondi, milles olevad vahendid makstakse liikmele välja viie aasta möödumisel. Iga investeeringu mõte on omanikele tulu teenida, seega soovitan iga erineva skeemi puhul aru saada, kuidas liikme poolt paigutatud raha koos lisanduva kasumiga päeva lõpuks tagasi teenitakse. Kui seda teadmist ei tekki, siis oleks targem investeeringu tegemisel mitte osaleda.

PANE TÄHELE!

31. oktoobril toimub EPA messil Finantsseminar, kus käsitlust leiavad järgmised teemad:

•Pankade strateegiline vaade põllumajandussektori finantseerimisele

•Panga ootused kliendile ja tema finantsnäitajatele

•Investeeringute finantseerimine järgmise 10 aasta jooksul

•Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja finantseerimine

•Põllumaa ostmise finantseerimine ja tagatiste hindamine

•Laenude refinantseerimise võimalused

•Omaosaluse kriteeriumid täna ja tulevikus

•Ühistute finantseerimise võimalused

•Maaelu Edendamise Sihtasutuse finantsinstrumendid

•Kindlustuse roll tulevikus

Toimumise aeg: 31. oktoobril 2019 kell 14.30-16.30

Toimumise koht: Aliise Moora auditoorium (ERMi A-osa)

Esinejad: SEB Pank, Swedbank, LandCredit, Maaelu Edendamise Sihtasutus

Moderaator: Meelis Annus, Põllumeeste Ühistu Kevili tegevjuht

Ühistuline ärivorm on erinev tavapärastest äriühingutest. Ühistu tegevuspõhimõtteid on vaja kõikidel liikmetel teada ja nendega nõustuda. Ja kui ühistu moodustamise eesmärk on kõigil selge, siis peaks see tagama ka oodatud tulu, kuna suurem maht loob paremad eeldused paremateks tingimusteks või väiksemateks kuludeks. Kui äriloogika toimib, siis on ka raha kaasamine lihtne, erinevaid mooduseid on peale laenu võtmise veel mitmeid. Oluline on nende võimalustega ennast kurssi viia, suheldes juba toimivate ühistutega.

Meelis Annus, põllumeeste ühistu KEVILI juhataja

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150