Kas ühistul on kerge leida tegevuseks raha?

Põllumeeste ühistu KEVILI juhina näen, et julged otsused loovad eelduse arenguks ja läbimõeldud investeeringute teostamine tagab arenguks vajalikud rahalised vahendid. Meie käive on ületanud 60 miljoni euro piiri. Siiski ei taga iga suur investeering edulugu. Ka suur investeeringutoetuse summa ei taga alati madalamat hinda või suurt kasumit. Selle tagab hea äriidee, planeerimine ja investeeringu täies mahus käivitamine ning liikmete ühine panus sellesse. Ühistus tuleb suurt rõhku panna liikmetele selgituste jagamisele, seda ei saa alahinnata. Kui liige ei ole piisavalt informeeritud või puudub usaldus ühistu suhtes, siis ta ei panusta selle ärisse. Ühistu ilma liikmete ärimahuta on lihtsalt kasutu ettevõte, mis ei suuda konkureerida tavaliste äriühingutega.

Tavapäraselt on vaja liikmetel panustada investeeringust vähemalt 30%, siis on pangad nõus ülejäänud osa laenama. Laenutingimused sõltuvad tagatistest ja maksevõimest ning nende arvutamine toimub samade valemite järgi, nagu tavaliste ärilaenude puhul. Hetkel on suurematel pankadel ühistute finantseerimise kogemus olemas ja mõistlik on neilt otse nõu küsida, kuidas oma rahavajadust katta.

Keerulisemaks küsimuseks on ühistu liikmete rahalised sissemaksed: millistel tingimustel seda tehakse ja kuidas neid juriidiliselt käsitleda? Ka maksunduslik pool. Hea oleks need teemad enne investeeringu tegemist lõpuni kokku leppida ja vajadusel kaasata vastava ala professionaalsed nõustajad. Levinumateks võimalusteks on liikmete poolt laenu andmine ühistule ja sihtotstarbeliste sissemaksete tegemine. Lisaks võib moodustada fonde, kuhu korjatakse rahalisi vahendeid, mille kasutamise ja tagastamise kohta kehtestatakse statuut. Näiteks kasutab KEVILI käibevahendite osaliseks finantseerimiseks ringlusfondi, milles olevad vahendid makstakse liikmele välja viie aasta möödumisel. Iga investeeringu mõte on omanikele tulu teenida, seega soovitan iga erineva skeemi puhul aru saada, kuidas liikme poolt paigutatud raha koos lisanduva kasumiga päeva lõpuks tagasi teenitakse. Kui seda teadmist ei tekki, siis oleks targem investeeringu tegemisel mitte osaleda.

Ühistuline ärivorm on erinev tavapärastest äriühingutest. Ühistu tegevuspõhimõtteid on vaja kõikidel liikmetel teada ja nendega nõustuda. Ja kui ühistu moodustamise eesmärk on kõigil selge, siis peaks see tagama ka oodatud tulu, kuna suurem maht loob paremad eeldused paremateks tingimusteks või väiksemateks kuludeks. Kui äriloogika toimib, siis on ka raha kaasamine lihtne, erinevaid mooduseid on peale laenu võtmise veel mitmeid. Oluline on nende võimalustega ennast kurssi viia, suheldes juba toimivate ühistutega.

Meelis Annus, põllumeeste ühistu KEVILI juhataja