Autorid: Mait Kraun, Põllumajandus.ee • 1. november 2019

Börs: Chicago hinnalangus survestas Euroopa nisuhindu

Nädala börsiuudised: Chicago hinnalangus survestas Euroopa nisuhindu; suur toodang hoiab maisi surve all; globaalne veinitootmine langeb; naftahinnad tõenäoliselt veel mõnda aega surve all.
Nisu.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Nädala märksõnad:

•Euroopas on ekspordiperspektiiv tugev – 2019/20 hooaja eksport on juba praegu mullusest 50 protsendi võrra kõrgem ning hinnad püsivad konkurentsivõimelised. USAs on teraviljade seis aga viimasel ajal paranenud ja see on saagiootusi tõstnud, mis seab hinnad surve alla.

•Ka maisitoodangu ootused on globaalselt küllaltki suured, mille tõttu on Euroopas hinnad mõne kuuga 10 protsendi võrra langenud. Tõsi, osalt pakub leevendust USA aeglane saagikoristus.

•Globaalne veinitootmine langes tänavu hinnanguliselt 10 protsenti, mis võib hindu veidi tõsta. Samas oli mullu tootmine erakordselt suur ning pigem toimus normaliseerumine.

•Naftahinnad püsivad veel mõnda aega surve all, sest palju toetavaid faktoreid turul ei ole ning globaalse nõudluse perspektiiv on kehv.

Chicago hinnalangus survestas Euroopa nisuhindu

Eelmisel nädalal kolme kuu tippu jõudnud toidunisu hinnad on viimase nädala jooksul langenud. Turgu survestab USA nisufutuuride odavnemine, aga Euroopa Liidu tugev ekspordiperspektiiv on langust piiranud.

Detsembrikuu toidunisu futuuri hind langes nädalaga Euronexti börsil 1,1 protsenti 178 euroni tonnist. Chicagos kukkusid hinnad veidi rohkem, sest USAs on teraviljade seis viimasel ajal paranenud. See on saagiootusi omakorda tõstnud.

“Chicago nisu oli liiga kallis ning Euronext järgib trendi,” ütles üks futuurikaupleja Reutersile. “Samas ei ole Musta mere ja Venemaa hinnad langenud, mis parandab Saksamaa ja Prantsusmaa nisu ekspordiperspektiivi.”

Euroopa Liidu andmetest selgub, et ELi nisueksport on 2019/20 hooajal olnud 8,55 miljonit tonni, mida on eelmise aastaga võrreldes 50 protsendi võrra enam.

Toidunisu detsembrikuu futuur (€/tonn). Allikas: Barchart.

Suur toodang hoiab maisi surve all

Ka maisihinnad langesid, aga see ei pruugi kaua kesta, sest USAs on maisikoristamine kulgenud oodatust vaevalisemalt. Teisalt on globaalne pakkumine jätkuvalt suur.

“Muret tuntakse eelkõige saagikoristuse pärast. Samas on raske näha, kuidas see turu fundamentaalnäitajaid muudaks. Globaalne pakkumine on väga suur,” ütles National Australia Banki öjonomist Phin Ziebell Reutersile.

USA põllumajandusministeerium teatas esmaspäeval, et Ühendriikide maisist on koristatud 41 protsenti. Tavaliselt on selleks ajaks koristatud juba 61 protsenti saagist.

Kõige aktiivsem maisi novembrikuu futuur odavnes Euronexti börsil nädalaga 0,2 protsenti. Pikemas perspektiivis püsib hind küllaltki madalal ja on juulis saavutatud tippudest langenud ligi 10 protsenti.

Maisi hinnad.
Foto: Äripäev AS

Teistest põllumajandustoormetest kallines rapsiseemnete hind Euroopas 1,1 protsenti, 383,8 euroni tonnist. Kooritud piima pulbri hind langes 0,4 protsenti ja tonn maksab 2425 eurot.

Valge suhkur kallines Londonis 0,9 protsenti, 338,5 dollarini tonnist. Kakao hind langes 2,8 protsenti ning tonni eest tuleb välja käia 2393 dollarit.

Globaalne veinitootmine langeb

Globaalne veinitootmine langes tänavu 10 protsenti, sest Euroopa ilmastikuolud pole olnud soodsad, teatas Rahvusvaheline Veini- ja Viinamarja Organisatsioon (OIV).

Organisatsioon teatas, et nende hinnangul ulatus selle aasta veinitootmine 263 miljoni hektoliitrini (hektoliiter – 100 liitrit). Veiniarmastajate jaoks pole see aga halb uudis, sest mullu oli tootmine erakordselt suur ning pigem on tänavu toimunud normaliseerumine.

Prantsusmaal ja Itaalias langes tootmine 15 protsenti, Hispaanias 24 protsenti. “Seda saab seletada peamiselt kehvade ilmastikuoludega. Kevad oli väga külm ja vihmane, aga suvi kuum ja kuiv,” teatas OIV.

Naftahinnad püsivad veel mõnda aega surve all

Naftahinnad sattusid selle nädala lõpus surve alla, sest USA naftavarud kasvavad ning Hiina tehaste aktiivsus nõrgenes, vahendab Reuters.

Brenti toornafta futuurid langesid nädalaga kokku 2,1 protsenti, WTI kaotas 4,2 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 60,2 ja 53,8 dollarit.

Hiina tehaste aktiivsus langes oktoobris juba kuuendat kuud järjest, riigi teenustesektori aktiivsuse kasvutempo oli aga madalaim alates 2016. aasta veebruarist, selgub neljapäeval avaldatud andmetest.

Pikale veninud kaubandussõda Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel on samuti nõudluse pilti kehvemaks muutnud.

Reutersi korraldatud küsitlusest selgub, et tõenäoliselt püsivad naftahinnad surve all nii tänavu kui ka järgmisel aastal. 51 ökonomisti seas tehtud läbi viidud küsitlusest selgus, et tänavu peaks Brenti keskmine hind olema 64,16 dollari juures ja 2020. aastal 62,38 dollari juures.

Lisaks sellele teatas USA, et riigi naftavarud kasvasid 25. oktoobril lõppenud nädalal 5,7 miljoni barreli võrra. Analüütikud ootasid 0,5 miljoni barreli suurust kasvu.

Bensiini hind.
Foto: Äripäev AS
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960