Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EPA2019 programmi avas täna lamba- ja kitsekasvatajate aastakonverents
Täna, 1. novembril jätkub Tartus Eesti Rahva Muuseumis Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2019, millel on esindatud üle saja maamajandussektori ettevõtte ja organisatsiooni. Eesti lamba- ja kitsekasvatajad on täna ERMi tulnud aastakonverentsi pidama. EPA2019 seminariprogrammist leiab täna kokku 24 seminari.
„Eestis on väga head looduslikud ja klimaatilised tingimused lamba- ja kitsekasvatuseks. Ekstensiivsel loomakasvatusel on oluline roll rohumaade hooldamisel ja väärindamisel. Suur osa Eesti lamba- ja kitsekasvatajatest järgib mahepõllumajanduse põhimõtteid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Eesti lambakasvatuses pole praegu siiski kõige lihtsamad ajad. Suurimad väljakutsed peituvad tarneahelas ja turustamises. Loomade kokkuostuhinnad on madalad, kuigi väga paljud lambakasvatajad on mahetootjad, siis mahelammaste ja mahetoodangu turustamine ei taga lambakasvatajatele soovitud kõrgemat hinda.
„Eesti turul valitseb kahjuks imporditud lambaliha, mis on peamiselt pärit Uus-Meremaalt ja Hispaaniast,“ ütles konverentsil avaettekande teinud Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.
Sõrmuse sõnul on peamiselt väikeettevõtjatest lambakasvatajatele väljakutseks pideva tarnekindluse tagamine ja kodumaise lambaliha turustamine Eesti kaubanduskettides. Nii kohtame ikka endiselt küsimust, miks ei ole Eesti lambaliha poes ja restoranides, ehkki meil on olemas märkimisväärne kodumaine lambakasvatus. Üha enam tuleb paraku vastata ka küsimusele, kas liha peaks üldse sööma ja milline on seejuures lambaliha roll eestimaalaste toidulaual.
Eesti toidulaud on viimase paari aasta jooksul rikastunud paljude erinevate kitsepiimatoodetega, mis on tarbijate hulgas väga populaarsed ning mis laatade ja messide kõrval on jõudnud ka poodidesse ja restoranidesse. Nii lamba- kui kitsekasvatuses on möödapääsmatu koostöö ja ühistegevus, et üle saada toodangu turustamisega seotud probleemidest tarneahelas.
Oktoobri lõpu seisuga on PRIA loomade registri andmetel Eestis kasvamas 74385 lammast ja 4819 kitse. Lamba- ja kitsekasvatusega tegelevad põllumehed kasutavad üle 50 000 hektari põllumajandusmaad, mis moodustab 6% kogu maakasutusest.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele