Autorid: Meelika Sander-Sõrmus, Põllumajandus.ee • 8. november 2019

Piimafoorum 2019: kliimamuutused ja piiratud ressursid mõjutavad sektorit

3. oktoobril toimus Rakvere Aqva Spa hotelli konverentsikeskuses järjekordne Piimafoorum. Foorumi korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Piimafoorum Rakveres.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Kindel on see, et piima tootmine on Eesti põllumajanduse olulisemaid ekspordile suunatud tegevusharusid. „Globaalsed väljakutsed - nagu kliimamuutused ja piiratud ressursid - mõjutavad meid kõiki, ka piimasektorit. 2015. aastal 195 riigi poolt sõlmitud Pariisi kokkulepet, mille põhieesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine, tuleb ellu viia ning sellesse peab panustama ka piimandussektor,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron, kes on foorumit juba mitmel aastal korraldanud.

Saroni sõnul peavad põllumehed ja toidutööstused muutustega kaasas käima ning ümber korraldama senised tootmis- ja töötlemisstrateegiad. Eelkõige tuleb ümber kujundada mõtteviis ja püstitada reaalsed eesmärgid.

Selle aasta piimafoorumi peateemadeks oli see, milline on piimandussektori roll ja võimalused kaasaegse bio- ja ringmajanduse taustal, kuidas pidada sammu kiirelt areneva tehnoloogiaga ning olla edukas järjest karmistuvates konkurentsitingimustes.

Foorumi avasõnad lausus Kõljala POÜ juht Tõnu Post. „Kui me räägime piimast, siis me mõtleme lehmast. Aastatuhandeid on lehm aidanud elada – kui oli lehm, oli süüa, oli kehakatet ja ka põllule oli väetist anda. Tänases globaalses ühiskonnas me ei saa enam nii lihtsakoeliselt mõelda, meid mõjutab üha enam ühiskonna surve, erinevad arvamused ja järjest enam ka keskkonnateemad. Kui me praegu võtame lehma kui piimaandjat, siis võib-olla mõne aja pärast vaatame me lehma kui energiaandjat. On ju meie farmide ümber järjest enam kerkinud biogaasi jaamu,“ sõnas Post. Ka on Posti sõnul piimakarjakasvatus kriisidest välja tulnud, tõsi, piima hind võiks olla natuke parem.

Tõnu Post foorumit avamas.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Piimanduse numbrites tõi kuulajateni Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban.

„Piimasektor on ja jääb üheks oluliseimaks sektoriks meie põllumajanduses. Piima toodeti 2018. aastal 238 miljoni euro väärtuses. Viimase kümne aasta jooksul on meie piimakarjade arv vähenenud, seda ka kõige kõrgemate piima kokkuostuhindade puhul. 85 463 piimalehma on meie 1333 piimakarja kohta hetkel kokku,“ rääkis Gorban. „Piimakäitjejaid on meil 44, tööga on neis hõivatud üle 2000 inimese. Piimatoodete kogutoodangu väärtuseks kujunes 2018. aastal 375,2 miljonit eurot.“

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Gorban tõi välja selle, et piimanduses on suhteliselt tugev ühistegevuse pool. „Näiteks on meil tootvaid ühistuid 12, kelle müügitulu oli üle 15 miljoni euro. Veel on meil 12 turustusühistut, kes koondavad enda alla 140 liiget, käibega 11,3 miljonit eurot. Samuti on meil 2 töötlevat ühistut, kus on ligikaudu 200 liiget ja nende müügikäive on üle 85 miljoni euro. Käesoleva aasta esimese poolega on toodetud 412 tuhat tonni toorpiima ja piimatoodang on ligikaudu 6% kasvanud, seda vaatamata piimalehmade arvukuse vähenemisele. „Pea 20% on viimase viie aastaga tootlikkus sektoris kasvanud,“ rõhutas ta.

Trendid piimanduses:

- EL tarbija erineb maailma vaates keskmisest tarbijast, siin on märksõnaks tarbija vananemine, samas on eurooplane keskkonnateadlik ja teda huvitab kust tuleb tema toit.

- Me toodame järjest enam piima, samas piimalehmade arv väheneb.

- Näha on hinnalangust või puhul. Kasvu nähakse pulbriturul, eriti vadakupulbri osas ja ka juustu osas.

- Tootmismahtude puhul on näha samuti pulbriliste piimatoodete kasvu, vähenemist on näha aga joogipiima vähenemist.

Kitsaskohana tõi Gorban välja selle, et ligikaudu kolmandiku toorpiimast eksporditakse. Võrreldes 2017. aastaga eksportisime me õnneks 16,7 tuhat tonni toorpiima vähem eelmisel aastal. „2018. aastal eksportisime me kokku 196,1 tuhat tonni toorpiima ja seda 62,2 miljoni euro eest. Enam ekspordime me piimatooteid Euroopa Liidu siseturule. Peamised turud on meie lähinaabrid – Läti, Leedu ja Soome. Kokku me täna ekspordime piimatooteid 49 sihtturule – uued kohad on näiteks Serbia, Hiina, Jaapan, Vietnam, Taiwan, Tuneesia, Peruu, Tšiili. Kahjuks on meil ka turgusid, mille avamisega riik on palju vaeva näinud ja tööd teinud, aga me ei ekspordi sinna midagi. Samas on uute turgude avamine ja ka avatud hoidmine, kulukas protsess.“

Marko Gorban rääkis lahti ka selle, kuidas luua piima- ja piimatootesektoris tootjaorganisatsiooni. Ka puudutas ta ebaausate kauplemistavade teemat.

Piimanduses on oluline alustada koostööst

Hollandi Põllumajandusministeeriumi esindaja Jasper Dalhuisen tõi foorumil näiteid bio- ja ringmajandusest Hollandis. „Kui me vaatame Hollandi põllumajandusest esmalt talude-farmide poolt, siis 2018. aastal oli meil 53 906 talu. Võrdluseks, et aastal 2000 oli neid rohkem, 97 389. Veiseid oli meil 2018. aasta andmetel 3 690 000 ja sigasid on 11 934 000. Hollandi puhul saab välja tuua, et sektor on väga tootlik. Väga suure arengu on teinud ka meie aiandussektor, kus saagikus hektarilt on aasta-aastalt kasvanud. 90 miljardit eurot eksportisime põllumajandussaadusi, sellest piimandus osa oli 8 miljardit,“ rääkis Dalhuisen. „Meie piimandussektor on väga aktiivne, palju on tootjaid Põhja-Hollandis. Tendents on talude-farmide vähenemisele kahjuks. Üheks probleemiks on ka loomade pidamistingimused, kus neil on liiga vähe ruumi looma kohta farmis, seda just riigi lõunapoolsemates farmides.“

Hollandi Põllumajandusministeeriumi esindaja Jasper Dalhuisen.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Ka tõi ta välja, et tehakse tööd antibiootikumide kasutamise vähendamisega, ollakse innovaatilised ja uuendusmeelsed, aga siin on ka Dalhuisen’i sõnul kõrvalmõjud, seda just ses osas, et Hollandi maastik on liiga ühetaoline ja kasutakse liiga palju väetisi ning pisitasa kaob bioloogiline mitmekesisus. „Oleme seisukohal, et hetkel kehtiv nitraadipoliitika on aegunud ja see vajab ülevaatamist. Ei saa öelda, et vähendagem loomade arvu, et keskkonnale oleks väiksem mõju. Ettevõtjad on ju teinud märkimisväärseid investeeringuid ja läbi erinevate protestide ei saa majandust juhtida. Erimeelsused tuleks lahendada koos asjast rääkides,“ sõnas ta.

Et ringmajandus toimiks, on Dalhuisen’i sõnul vaja mõelda mõnele asjale. „Esmalt peab talunik suutma oma ärimudeli kaudu end ära elatada. Siis on probleemiks see, et toit on Hollandis liiga odav, selle hinda tõsta aga ei saa, sest siin sekkub Euroopa tasandil konkurentsipoliitika. Piima toodetakse palju, aga 60% eksporditakse ja samas imporditakse eripiimasid, näiteks taimseid. Siin on surve ka erinevate keskkonna- ja loomakaitseorganisatsioonide lobitööl. Nii, et põllumees peab leidma oma positsiooni ses olukorras,“ arutles Dalhuisen ja lisas, et toidutootmist tuleb väärtustada ja toiduraiskamine lõpetada.

Kindel on see, et Hollandi riik planeerib uusi seadusi pikaajaliselt ja vaatega koostööle. Kui aga erasektor midagi teeb, siis on tulemused kiiremad tulema. „1500 erinevat piimandusettevõtet annavad meile läbi infosüsteemi aru, mis sektoris toimub, milline on nende majandusmudel, müügitulud, kasum ja ka kulude osa. Läbi Hollandi põllumajandusministeeriumi tegemiste toetame eriti just uuendusmeelseid ettevõtjaid. Ka teadus- ja arendustegevusega tuleb tegeleda ja seda teeme läbi meie ülikoolide ja rakenduskoolide. Sisend teadustööks peaks tulema altpoolt, ehk otse põllumehelt,“ ütles Dalhuisen. „Meil on olemas ringpõllumajanduse rakenduskava. Oleme maailmas suuruselt teine eksportija ja põllumajandustoodete osas esimene. Seega oleme arvestatav tegija ja meie otsused on mõjukad ning puudutavad paljusid osapooli. Ringmajanduse juures on vaja aga veel leida toimiv majandusmudel.“

Jasper Dalhuisen’i arvates on vaja leida ringmajandusele mõeldes ka vastus küsimusele, et kuidas panna kõik osapooled nii töötama, et kõik töötaks ühise sihi nimel. „Piimanduses on oluline alustada koostööst, kaasame palju osapooli, otsime ka kaasrahastamise võimalusi ja muidugi kuulame oma tootjaid. Ja reageerime nende ettepanekutele, sest nemad on ju praktikud,“ sõnas ta.

Abiks erinevad meetmed ja programmid

Ülle Jaakma Eesti Maaülikoolist rääkis foorumil sellest, millist tööd on ettevõtjad teinud bio- ja ringmajanduses koostöös teadlastega. „Ülikool toetab kestlikku toidutootmisahelat kolme põhitegevuse kaudu kuues fookusvaldkonnas: põllumajandus, metsandus, tervis ja toit, keskkond, maamajandus, tehnika ja tehnoloogia. Näiteks tegeleme täppisviljeluse teemadega ja toidu täieliku väärindamise tehnoloogiate arendamisega. Abiks ettevõtjaile ja teadlastele on PRIA innovatsiooniklastrite meede, Tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) meede ja erinevad pikaajalised teadmussiirde programmid,“ rääkis Jaakma.

Hinnad on jõudnud heale tasemele

Globaalse piimaturu arengusuunad tõi kuulajateni Christophe Lafougere GIRAst. „Euroopa Liidu puhul prognoosime, et 6,8 miljardi tonnini jõuab kogutava piima hulk, USAs on see 7,1 miljardit tonni. ELi puhul pole kasvu planeeritud, sest siin on määravamaks mõjutajaks just kliimaprobleemid. Ka on ELis juba kohal karmistunud keskkonnaõigusaktid. Näiteks siin on Holland, kus on karmistatud väetiste, just nitraatväetiste kasutamist ja see takistab söödavarumist ja vähendab piimatoodangut ja karjade arvu. USAt ootab see kõik alles ees,“ rääkis Lafougere. „1,1 miljardit liitrit nähakse Uus-Meremaal piimatoodangu mahukasvu järgmise viie aasta jooksul, ka siin on määravaks ilmastikuprobleemid ja keskkonnaalased õigusaktid. Uus-Meremaale oleme andnud ka omapoolse soovitusena kasvatada kitsekasvatuse osakaalu, sest kitsekasvatus on väiksema keskkonnamõjuga kui piimakarjakasvatus.“

Christophe Lafougere GIRAst.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Christophe Lafougere tõi riigiti näiteid järgneva viie aasta prognooside kohta. Näiteks kasvatab Venemaa tugevalt oma piimatootmist, olles kõvasti juba praeguseks investeerinud uutesse piimafarmidesse ja ka juustutööstustesse. Ka näitab kasvu Hiina turg, kuna seal aga rahvastik kasvab, siis nad jäävad edasi ka piima importijateks, sest nõudlus on, aga oma tootmine ei jõua siin järgi. Koera ja Jaapani puhul on oluline see, et seal piimtoodang ei kasva, küll aga kasvab neil harjumus tarbida juustu, just meie kõrgema lisandväärusega juustusid.

Lafougere sõnul on näha, et piimatoodang ei kasva nii kiirelt, kui soovitakse. Nüüd on küsimus, mis saama hakkab, kas on tulemas hinnatõus?

Kuidas jaotub maailma piidatoodang tooteti? Enamus toodetud piimast läheb jogurtiks, siin on suurimaks tarbijaks Hiina. Joogipiima tarbimine langeb pidevalt, arvataks, et järgmise viie aastaga miljard tonni piima. Ehk märksõnaks piimanduses on see, et piim ei ole jook, see on tooraine. Kasvab ka juustutoodangu osa, on valmimas uusi tehaseid. Siin on suured investeeringud teinud Glanbia USAs ja Euroopas, Agropur USAs, EkoNiva Venemaal – kõik on panustanud tootmisvõimsuse kasvatamisele ja seda just mozzarella tootmiseks.

Maailma majanduses piimatoodete import kasvab, aga natuke vähem kui see seni on kasvanud.

Piimatoodete hindasid kommenteerides, ütles Christophe Lafougere, et hinnad on jõudnud heale tasemele, hinnad on tasakaalus ja võimaldavad toota.

EPKK Piimafoorumil lahati veel veterinaarravimite ja antibiootikumiresistentsuse teemat. Sõna neil teemadel said Marju Sammul Ravimiametist ja Hendrik Kuusk Maaeluministeeriumist. MTÜ Piimaklaster tegemistest andis aru seda vedav Hardi Tamm. Päeva lõpetas Metsaküla Piim OÜ juht Jaan Metsamaa.

Kuidas edasi?

„ELi eksport võiks kasvada kuni 4% ja piimatoodang kuni 1%. Püsib nõudlus SMP järele, kasvab juustude eksport. Positiivne asi on see, et pulbrivarud on otsas ja tuleb hakata uut tootma. Näen, et olukord uuel aastal võiks kujuneda rahuldavaks, aga tänast päeva kuulates ma enam nii optimistlik ei ole. Ka tooksin ma lisaks USA-Hiina kaubandussõjale Brexiti mõjud,“ võttis Metsamaa teema kokku.

Metsaküla Piima juht Jaan Metsamaa.
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Piimatootja sõnul oli 2018. aasta põllumehele keeruline, söödatootmine läks tänu põuale planeeritust kallimaks. Samas on piimatoodang lehma kohta kogu aeg kasvanud, see on ka meie edu pant olnud. Kui aga rääkida piima omahinnast, siis 55% selles on sööt. Tööjõupuudus on ka järjest enam teema - see kallineb. Tallinna lähedal ei ole eestlast, kes tahaks farmis töötada.

„Kuidas edasi – kuidas kasvatada efektiivsust, toodangut, kuidas ja kust kulusid kokku hoida, kuidas saada paremat hinda – need on küsimused, mis üles on kerkinud. Kindlasti oleks abiks ühistuline tegevus, aga ka riik peab oma majanduspoliitikaga kaasa aitama. Katsuks ühiselt jõuda sinnamaale, et me toorpiima ei ekspordi. Meie piimatootjad on palju investeerinud, paraku on nii, et meie tööstused ei ole oma ekspordivõimekusega järele tulnud. Kui ekspordime, siis kodulähedale. Valio ja EPiim natuke vaatavad ka kaugemaid turge, siin on kindlasti vaja suurt murrangut ja hoiame uuele ühistulisele piimatööstusele pöialt, et neil kõik õnnestuks ja turul tekiks konkurentsiolukord, mis peaks kogu turgu korrigeerima.“

Riigi poliitika, tööjõureform on väga puudulik. „Ma enda ettevõtte baasil võin öelda, et meil oleks osalise tööajaga töötavaid pensionäre, kes teeniks hea meelega pensionilisa. Aga tema tööle võtmisel on maksupoliitika selline, et see ei tasu ära ei ettevõtjale kui töötajale. Riik peaks mõtlema – ka pensionär on hea tööline ja abiks igal juhul praegu valitsevas tööjõupuuduses. Ka kütuse teemad on valusad, 1. jaanuarist on oodata jälle tõusu ja sinise kütuse teema on kah … . Ka TOP-UP on teema, kord on, kord ei. Kindlust ei ole,“ ütles Metsamaa.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960