Jaanus Vogelberg • 26 november 2019

Seni edukat M.V.Wooli ähvardab pankrot

M.V.Wooli Harku tehas   Foto: Liis Treimann

Esmaspäeval sulgemisteate saanud M.V.Wooli kalatööstuse kalkulatsioonidest avaneb must pilt, mis muidu head käivet ja kasumit näidanud ettevõtte võib omanike hinnangul tüürida pankrotti.

M.V.Wool on kokku löönud võimalikud kahjud, mis tehase sulgemise ja toodangu hävitamisega kaasnevad. Aastatega on ettevõttel siiski kogunenud kopsakas rahapuhver.

"Täpsed kulud selguvad lähiajal, aga jutt käib kindlasti miljonitest eurodest," tõdes ettevõtte müügidirektor Indrek Rajangu. Kulud pole seotud vaid kitsalt toodanguga. Praegu on M.V.Wooli ligi 150 töötajat sundpuhkusele saadetud, ettevõtte sulgemisel tuleb neile aga koondamistasusid maksta. See summa võib esialgsel hinnangul küündida poole miljoni euroni.

Samuti jääb praegusel kõrgajal ehk jõulude perioodil katki müük. Tekkivate tarneaukude ja kampaaniate tühistamise tõttu laekuvad koostööpartneritelt suurima tõenäosusega rasvased trahvinõuded. See ei jäta omakorda kindlasti mõjutamata ka hilisemat koostööd samade klientidega.

Suurimad kulud on siiski seotud laos hoitavate kaupadega. Kokku on M.V.Woolil varus umbkaudu 2 miljoni euro väärtuses erinevat sorti kala – angerjat, ahvenat, heeringat jne. Selle hulgas on palju ka külmutatud kaupa, mis on mujalt sisse toodud ja kinnises pakendis. Ettevõtte enda hinnangul ei saa see järelikult ka saastunud olla, veterinaar- ja toiduamet (VTA) aga nõuab sellegi hävitamist. Külmutatule lisandub muidugi ka varus olev värske tooraine.

VTA esmaspäevane ettekirjutus näeb ette, et kogu laoseis ehk nii valmistoodang kui ka tooraine tuleb nii M.V.Wooli Harku kui ka Vihterpalu tööstustes lugeda teise kategooria loomseks kõrvalsaaduseks ehk sisuliselt jäätmeks. Nüüd tuleb see kõik hävitada kas põletamise, komposteerimise, steriliseerimise või mõne muu koleda meetodi abil hiljemalt reedeks. Vastasel juhul ähvardab VTA kuni 9600 euro suuruse sunnirahaga, mida saab seejuures määrata korduvalt. Ettevõte sellega nõus pole ja otsib praegu abi kohtust.

Seni edukas firma

1994. aastast tegutsenud M.V.Wool on Eesti suurim kalatootja ja sellisena pikalt näidanud ka häid majandustulemusi. Siiski mindi juba mullu kergesse langusesse – käivet tehti 23,4 miljonit, mis vähenes aasta varasemaga võrreldes protsendi jagu, ning puhaskasum oli 437 000 eurot, mida oli 2017. aastast 9 protsenti vähem.

Suuremate partneritena tõi M.V.Wool aruandes välja Rimi Eesti, Prisma Peremarketi, Selveri, Maxima Eesti, Coopi ja Kaupmees ASi. "Meie toodangut kasutavad ka toitlustusettevõtted ja majutusasutused. Kaupu müüme ka Euroopa Liidu riikidesse, Šveitsi, Armeeniasse ja Jaapanisse. Toodete valmistamiseks vajamineva jahutatud kala ostame põhiliselt Norrast ja Soomest, samuti teistelt kala maaletoojatelt," seisab aruandes. Siit ilmneb ka nende ettevõtete ring, keda M.V.Wooli sulgemine kaudselt mõjutab.

Äripäeva Infopangast selgub, et vähemalt kolmandas kvartalis püsis nii M.V.Wooli käive kui ka töötajate arv endiselt stabiilsena. Käivet tehti 8,9 miljoni euro eest, mida on mullusest veidi enam, töötajaid oli aga palgal 139.

Majandusaruandest selgub seegi, et teatud rahapuhver raske aja üleelamiseks peaks M.V.Woolil olema – 2018. aasta lõpu seisuga oli jaotamata kasumit kogunenud tervelt 7,3 miljonit eurot.

Lõppematud vaidlused

Woolile esmaspäeval tehtud ettekirjutus on 32 lehekülge pikk ja kubiseb tehnilistest ja juriidilistest nüanssidest. Ettevõte ja järelevalvaja on juba pikki kuid lugematute eri punktide üle vaielnud ning nii ajakirjanikul kui ka lugejal puudub ilmselt kompetents, et siin lõplikku tõde välja selgitada.

Tehniliste küsimuste puhul on põhiküsimus selles, kas M.V.Wooli rakendatud meetmed on piisavalt tõhusad olnud. Seejuures kumab ettekirjutusest selgelt läbi järelevalvaja frustratsioon. Seda illustreerib näiteks suhtumine viimati M.V.Wooli korraldatud suurpuhastusse.

"Kuna M.V.Wool ei oodanud enne tootmisega uuesti alustamist ära proovide võtmist, näitab see ameti hinnangul, et tegelikult ei olnud paaripäevane puhastustegevus tehastes suunatud reaalse tulemuse saavutamisele, vaid üksnes võimalus vältida ameti ettekirjutust ja venitada menetlust ning jätta avalikkusele mulje, et ettevõtja tegeleb kalatööstustes oleva probleemiga," seisab seal. M.VWool ise on aga VTAd süüdistanud selles, et ametnikud ei suvatsenud lihtsalt kohe pärast puhastust proove võtma tulla. Tootja meelest saastus puhtaks tehtud tehas sinna sisse läinud uue tooraine tõttu.

Ettekirjutusest on näha, kuidas Wool end iga võimaliku nüansi vaidlustamisega kaitseb. Näiteks on ettevõte juhtinud tähelepanu, et VTA kasutatav tüve määramise meetod pole akrediteeritud. VTA jällegi õigustab end sellega, et vastavaid rahvusvahelisi juhtnööre veel polegi, kuid tulemuste õigsuses polevat siiski põhjust kahelda. Siiski pole siiani vastust küsimusele, miks terviseameti ja Tartu Icosageni laborite tulemused veterinaar- ja toidulaboratooriumi tulemustest korduvalt ja just M.V.Wooli kasuks on lahknenud. Seejuures on kõigisse laboritesse saadetud VTA enda võetud proovid.

Juriidilisest poolest tasub välja tuua kurioosset kokkulangevust – ettekirjutus M.V.Woolile tehti samal päeval maaeluminister Mart Järviku lahkumisega. Kalatööstuse advokaat Allar Jõks leidis seepeale, et kui pole ministrit, ei saa olla ka tehase sulgemist. "Kui asja sisuks on toidu käitlemise keelamine, tuleb veterinaar- ja toiduametil edastada üksnes enda käskkiri viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile, kes otsustab toidu käitlemise peatamise käskkirjas näidatud asjaoludel ja tingimustel ning kehtestab sellekohase määruse," kirjutas Jõks Äripäevale. Teisipäeeval selgitas aga VTA pressiesindaja Elen Kurvits, et kuna tegu pole käskkirja, vaid ettekirjutusega, polevat ministri heakskiitu sellele üldse vaja.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79