Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Komisjon soovib ÜPP meetmetele üheaastast üleminekuaega
Kauaoodatud määruste eesmärk on tagada ÜPP toetuste jätkumine seni kehtivatel eeskirjadel veel üheks aastaks, enne kui tuleviku-ÜPP läbirääkimised lõpule viiakse.
Komisjon otsustas jagada paketi kaheks eraldi ettepanekuks, kuna meetmed on äärmiselt tehnilised. Sammastevahelist paindlikkust käsitlev määrus püüab ajakohastada finantsdistsipliini ja ülekandereeglite kohaldamiseks vajalikke viiteid. Samuti annab see liikmesriikidele võimaluse vaadata läbi oma otsused seoses vabatahtlike seotud toetustega aastaks 2020. Kuna „kell tiksub“, kutsub komisjon kaasseadusandjaid üles kasutama kiirendatud lähenemisviisi, et üleminekupakett kinnitada 2019. aasta lõpuks ehk „väga varakult” 2020. aastal.
Üleminekusätete teise määruse eesmärk on tagada ÜPP mõlema samba toetuste järjepidevus 2021. aastal, mis hõlbustaks üleminekut strateegilistele kavadele. Viimaste heakskiitmine oleks vajalik 2020. aasta suveks. Kohandatakse eeskirju ÜPP toetuste jätkamiseks 2021. aastal koos ajakohastatud summadega otsetoetustele, maaelu arengule, valdkondlikele abiprogrammidele, äärepoolseimatele piirkondadele ja väikestele Egeuse mere saartele. Liikmesriikide jaoks, kellel maaelu arengu rahalised vahendid lõppevad, pannakse ette pikendada maaelu arengu programme kuni 31. detsembrini 2021. Kui pikendust ei nõuta, lisatakse 2021. aastal kasutamata eraldistele vastavad summad võrdsetes osades aastateks 2022 – 2023, kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga (mida veel ei ole kinnitatud). Liikmesriikidel soovitatakse kõigepealt kasutada ära „vana raha“ ning seejärel taotleda „uut raha“ vanade programmide rakendamiseks. EL-10 jaoks kehtivad hektaripõhised otsetoetused jätkuvad endise korra kohaselt, kuid rahvuslike lisamaksete (top-up) lubamist üleminekuajaks ei soovita pikendada.
Üheaastane üleminekuaeg on liiga lühike
Peale ettepaneku tutvustamist Europarlamendi põllumajanduskomitees väljendasid mitmed eurosaadikud kahetsust, et ettepanek nii hilja tuli, mis jätab vähe aega selle arutamiseks, eriti arvestades selle keerukust.
Küsimusi tekitas ka paindlikkuse suurendamine sammaste vahel ja „uue raha“ lubamine maaelu arengu programmidele 2021. aastaks, samas kui komisjoni senine ettepanek 2021-2027. aasta ÜPP rahastamiseks nägi ette teise samba vahendite kärpimist. Samuti kaheldi, kas ainult üheaastane üleminekuaeg on realistlik ja piisav.
EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus leidsid 8 riigi ministrid samuti, et üleminekuperiood peaks olema kaheaastane ning kehtima ka 2022. aastal. Bulgaaria, Küprose, Tšehhi, Ungari, Poola ja Rumeenia ministrid nõudsid ka rahvuslike top-up´ide jätkamise võimalust üleminekuajal, kuid Phil Hogani sõnul pidi see meede niikuinii 2020. aastal lõppema ning ei ole kavas seda pikendada.
Põllumeeste sissetulek ei tohi väheneda
Copa-Cogeca analüüsi kohaselt väheneksid üleminekumeetmete ettepaneku kohaselt oktoobris 2020 otsetoetused 11% võrra iga põllumehe kohta, millele lisanduvad kärped teises sambas. Põllumehed ei saa eelarve vähenemist endale lubada, seetõttu ei tohi ka üleminekuajal rahastamist vähendada.
Kuna uus ÜPP ei hakka 1. jaanuarist 2021 veel kehtima, tuleb tagada sujuv üleminek ning uusi meetmeid võib kehtestada vaid uue poliitika raames. Liikmesriikidel peab olema piisavalt aega strateegiliste kavade korralikuks ette valmistamiseks, seega on vajalik õigusaktide õigeaegne kinnitamine ning adekvaatne ajakava.
Arutelud Europarlamendis ja nõukogus jätkuvad.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Gert Rahnel: head puiduhinda kasutame praegu agressiivsemalt ära
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele