Autor: Põllumajandus.ee • 27. detsember 2019

Põllumajandusameti üks eesmärke on tagada, et taimekaitsevahenditega ei kaasneks lubamatut ohtu inimese ja loomade tervisele ning keskkonnale. Seetõttu teeb amet järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise ning taimekaitsevahenditega seonduva tegevuse üle. 2019. aastal tehti taimekaitse valdkonnas 1144 kontrolltoimingut. Põllumajandusameti nõunik Katrin Kikkas võtab Maablogis kokku möödunud hooaja mured ja rõõmud.

Taimekaitsevahendite müük peab olema korrektne nii poes, hulgilaos kui ka internetis

Sel aastal kontrolliti Eestis 158 taimekaitsevahendite turustuskohta. Neist 26 puhul avastati nõuetele mittevastavusi ning 9 juhul vormistati ettekirjutus. Põhilised eksimused olid seotud turustuskoha registreeringuga ning toote pakendi infolehe korrektsusega. Mõne toote puhul analüüsiti laboris ka toimeaine ja lisaainete sisaldust, et kontrollida toote tegelikku koostist. Võltsitud taimekaitsevahendeid Põllumajandusamet (PMA) viimastel aastatel Eestis tuvastanud ei ole. Lisaks kontrolliti 72 veebilehte, mis olid seotud taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga, ning neist 17 puhul esines nõuetele mittevastavusi. Sellest teemast saab pikemalt lugeda 2019. aasta augusti blogipostitusest.

Taimekaitsevahendite kasutamisel peab väga täpselt järgima kõiki nõudeid

Taimekaitsevahendi kasutamise kontrolle tehti 559, millest 136 olid seotud PRIA toetuse taotlejate nõuetele vastavuse kontrolliga. Taimekaitseseadmete kontrolle tehti 186. Rikkumisi tuvastati 56 korral ning ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks koostati 26. PRIA-le tehti 16 juhul ettepanek toetust vähendada. Samuti teavitati Keskkonnainspektsiooni taimekaitsevahendi kasutamisest veekaitsevööndis ja tehti koostööd Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA) ühiselt hallatavate kontrollide asjus, nagu näiteks mesilaste kaitse ja maasikate päritolu.

Taimekaitsetööde kõrghooajal tehakse lisaks seiresõite, mida sel aastal oli 62. Suuremat tähelepanu pöörati kevadisele umbrohu- ja maakirbu tõrjele rapsil, suvisele rapsi hiilamardika tõrjele ning sügisesele glüfosaadi kasutamisele. Ette teatamata kontrollid viiakse läbi varahommikul või hilisõhtul, et teha kindlaks, kas töid tehakse nõuetekohaselt. Peamisteks probleemideks taimekaitsevahendi kasutamisel olid tänavu taimekaitsetunnistuse puudumine, õitsvate taimede pritsimine, veekaitsevööndi ja puhvertsooni eiramine, taimekaitsevahendi kasutamine keelatud kasutusalal, puudulik arvestusepidamine ning integreeritud taimekaitse nõuetega arvestamata jätmine.

LOE LISAKS:

Eesti põllumees kasutab taimekaitsevahendeid oluliselt vähem, kui ametivennad mujal Euroopas

Maris Raudsepp: Iga prits põllul ei tähenda ohtu keskkonnale

Proovide analüüsitulemused annavad ülevaate taimekaitsevahendi tegelikust kasutamisest

Taimseid proove võeti kokku 175. Prioriteediks oli sarnaselt eelneva hooajaga proovid kasvavast taimikust. Proovide võtmine ajastati taimede õitsemise ja taimekaitsevahendite kasutamise ajale. Proovitulemuste alusel saab kindlaks teha, millist vahendit kasutati ning kas seda kasutati lubatud kultuuril, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Taimikust võetavate proovidega kontrolliti peamiselt taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses, kuna Eestis kasvatavad rapsi ligi pooled taimekaitsevahendite professionaalsetest kasutajatest ja rapsipõldude pritsimisel tehtud eksimused on suur oht tolmeldajatele, sh mesilastele. Ühtegi keelatud taimekaitsevahendi toimeaine jääki tänavu võetud rapsiproovidest ei leitud. Taimekaitsevahendite jääkide kontrolliks võeti proove ka enim tarbitavatest kultuuridest, nagu kartul, porgand, maasikas, kurk, tomat jm. Tuvastati puudusi arvestuse pidamises, kus kasutatud vahend oli jäänud põlluraamatusse märkimata, aga avastati ka kultuurile lubamatute vahendite kasutamist maasikatel ning glüfosaadi koristuseelset kasutamist kaunviljadel.

Iga prits põllul ei vaja teavitamist

Aasta jooksul laekus taimekaitsevahenditega seonduvalt 61 kaebust. Peamisteks murekohtadeks olid taimekaitsetööd suure tuulega ja mure mesilaste pärast, aga ka teadmatus, mida üldse põllul tehakse. Rikkumine tuvastati kõigist kaebustest 25% puhul.

PMA jätkab tihedat koostööd taimekaitsevahenditega seotud ettevõtete, kasutajate, koolitajate, õppeasutuste ja kohalike omavalitsustega. Eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust, et vähendada kaebusi, mis on tingitud inimeste teadmatusest. Täiendavat selgitamist vajab kindlasti asjaolu, et taimekaitsevahendeid võib pritsida ka päevasel ajal, kui põllul ei ole õitsvaid taimi ja tuulekiirus on alla 4 m/s ning järgitud on ka kõiki teisi nõudeid.

Taimekaitsetööde tõttu ei hukkunud sel aastal teadaolevalt ühtegi mesilasperet

Mesilaste hukkumisega seotud juhtumitest teavitati PMAd viiel korral. Ametite ja mesindusorganisatsioonide kokkuleppe kohaselt tegutsesid nendel juhtudel ühiselt PMA ja VTA ametnikud ning kaasatud oli ka usaldusmesinik. Ühelgi korral ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega ning puudus seos taimekaitsevahendite kasutamisega. Tolmeldajate kaitsele pöörab PMA jätkuvalt suurt tähelepanu, tehes pidevat teavitustööd koostöös põllumeeste ja mesinikega. Eesmärk on ka edaspidi hoida 2019. aastal saavutatud tulemust: taimekaitsetööde tõttu ei hukku ühtegi mesilasperet.

Teavitustöö jätkub

Iga hooaja alguses saadab PMA taimekaitsevahendite kasutajatele meelespead taimekaitsetööde nõuetest. Teavitused saavad nii põllumehed kui ka teised taimekaitsevahendite kasutajad, näiteks Maanteeamet, raudteede hooldajad, kohalikud omavalitsused ja haljastajad. Avalikus kohas on oluline pidada meeles, et keemilist taimekaitsevahendit tohib kasutada vaid siis, kui teisi alternatiive ei ole võimalik kasutada. Sellisel juhul peab eelistama mittekeemilisi vahendeid, näiteks mehhaanilist umbrohutõrjet (niitmine, trimmerdamine) või umbrohu tõrjumist kuuma vee või auruga.

Taimekaitsevahendeid kasutatakse ka koduaedades. Väikeaiapidajate teadlikkuse tõstmiseks alustas PMA 2019. aastal kampaaniaga „Küll annab koduaed sulle preemia, kui hoiad eemal tast liigse keemia“, mis jätkub ka uuel hooajal.

Kõiki taimekaitsevahendi turustamisele ja kasutamisele kehtestatud nõudeid järgides saame ühiselt tagada selle, et vajalikud taimekaitsetööd saaksid korrektselt tehtud ning hoitud oleksid nii taimed, ümbritsev keskkond kui ka inimeste tervis.

Allikas: Maablogi