Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) osaleb partnerina Keskkonnaministeeriumi juhitavas LIFE IP CleanEST projektis, mille eesmärk on Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamine. Projekti raames analüüsitakse võimalusi ja rakendatakse järgneva 10 aasta jooksul meetmeid sealsete veekogumite seisundi parandamiseks.
- Põllumehed annavad panuse Virumaa veekogude seisundi parandamisse. Foto: Projekti LIFE IP CleanEST tutvustav video/ekraanikuva
„Põllumajandustootmine võib oluliselt mõjutada veekogude seisundit. Ida-Viru alamvesikonnas on määratletud 18 veekogu, mille seisundit põllumajandus mõjutab. Aastaks 2021 on prognoositud põllumajandusliku hajukoormuse püsimist samas suurusjärgus või halvemal juhul ka mõningast suurenemist. Olulise meetmena põllumajandusest lähtuva koormuse suurenemise vältimiseks on põllumajandustootjate veemajandusprobleemide ja veekaitsemeetmete alase teadlikkuse suurendamine. Seoses sellega on projektis ette nähtud mitmeid tegevusi, mille elluviimisesse põllumajanduskoda panustab,“ selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Maruštšaki sõnul viiakse projekti raames läbi uuring põllumajanduse mõjust Ida-Viru alamvesikonna pinna- ja põhjavee kvaliteedile, valmib juhendmaterjal võimalike veekaitsemeetmete kohta põllumajanduses, juhend toitainetebilansi arvutamiseks ning koolitusprogramm, mille alusel viiakse läbi põllumajandustootjate ja konsulentide koolitused. Projekti oodatud tulemus on, et 2028. aastaks on kokku koolitatud 540 põllumajandustootmisega tegelevat isikut, sh 60 konsulenti.
Vaata projekti tutvustavat videot
SIIT.
Projekt katab kokku 240 000 hektarit, hõlmates ühtekokku 574 km ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid. Projekti raames analüüsitakse võimalusi veemajanduskavade meetmete uuendamiseks, arvestades projekti käigus saadud praktilist kogemust, uuringutes tehtud järeldusi ja seire tulemusi.
LIFE IP CleanEST projekt kestab kümme aastat ja kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Euroopa Komisjon rahastab projekti 60%, Eesti 40% omaosalus rahastatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskua (KIK) ja riigieelarve kaudu. Projekti juhtpartneriks on Keskkonnaministeerium. Projekti partnerid on Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, NGO Rivers Trust ja Viru alamvesikonda jäävad kohalikud omavalitsused.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.