Autor: Põllumajandus.ee • 29. jaanuar 2020

„Eesti toetab Euroopa Komisjoni tutvustatud ambitsioonikat lähenemist kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele,“ kinnitas maaeluminister Arvo Aller, lisades samas, et lõplikud seisukohad kujundatakse pärast detailsemate plaanide selgumist. „Näiteks on komisjon lubanud kevadel välja tulla strateegilise dokumendiga, mis kirjeldab konkreetseid samme roheleppe rakendamiseks põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnas.“

Ühise põllumajanduspoliitika võimalused roheleppega seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmiseks on Alleri sõnul suuremad kui seni, aga selleks tuleb tagada ka poliitika rakendamiseks piisav rahastus ja reeglite ühesugune täitmine. „Näiteks põllumajanduse keskkonnamõju vähendamise ning bio- ja ringmajanduse lahenduste rakendamise eelduseks on väga suured investeeringud ehk kulud tootjatele,“ osundas maaeluminister.

Arvo Aller tõi välja põllumajanduse panuse kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisesse. See avaldub kõige nähtavamalt muldade orgaanilise süsiniku varusid suurendavate meetmete kaudu, näiteks happeliste põllumuldade lupjamisel.

„Oluline on tõsta tarbija teadlikkust – see võiks ÜPP raamistikus saada rohkem tähelepanu,“ märkis Arvo Aller. „Selleks tuleks laiendada ÜPPst kasusaajate ringi, mis praegu piirdub tootjatega.“ Senisest enam tuleb kõigis valdkondades panustada teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

Teise tähtsa küsimusena oli kõne all ühise põllumajanduspoliitika üleminekumäärus, mille puhul Eesti on seisukohal, et üleminekuperiood järgmisele ÜPPle peaks piirduma ühe aastaga. „Meie huvides ei ole üleminekuperioodi pikemaks venitada, sest Eesti on huvitatud uue perioodi toetuste kiiremast rakendamisest,“ selgitas Arvo Aller.

Üleminekumäärus on vajalik, kuna läbirääkimiste senine seis näitab, et ÜPP strateegiakavade rakendamine 2021. aasta 1. jaanuarist ei ole realistlik.

Ministrite nõukogus vahetati veel mõtteid meesegude märgistamise ja loomade heaolu vabatahtliku märgistamise küsimustes ning kuulati ära komisjoni teavitus sigade Aafrika katku kohta. „Eesti on suutnud selle ränga taudi kontrolli alla saada. Selle kinnituseks andis Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon Eestile kodusigade osas sigade Aafrika katkust vaba maa staatuse,“ jagas minister Arvo Aller oma heameelt. Viimane Aafrika katku juhtum kodusigadel registreeriti Eestis septembris 2017.