• 29.01.20, 14:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maaeluminister Arvo Aller osales ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil

Maaeluminister Arvo Aller osales 27. jaanuaril Brüsselis ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus arutati Euroopa roheleppe ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üleminekumääruse küsimusi ning tutvustati Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Horvaatia tööplaani alanud eesistumise ajaks.
Maaeluminister Arvo Aller osales ELi põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil
  • Foto: Pixabay
„Eesti toetab Euroopa Komisjoni tutvustatud ambitsioonikat lähenemist kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele,“ kinnitas maaeluminister Arvo Aller, lisades samas, et lõplikud seisukohad kujundatakse pärast detailsemate plaanide selgumist. „Näiteks on komisjon lubanud kevadel välja tulla strateegilise dokumendiga, mis kirjeldab konkreetseid samme roheleppe rakendamiseks põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnas.“
Ühise põllumajanduspoliitika võimalused roheleppega seatud ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmiseks on Alleri sõnul suuremad kui seni, aga selleks tuleb tagada ka poliitika rakendamiseks piisav rahastus ja reeglite ühesugune täitmine. „Näiteks põllumajanduse keskkonnamõju vähendamise ning bio- ja ringmajanduse lahenduste rakendamise eelduseks on väga suured investeeringud ehk kulud tootjatele,“ osundas maaeluminister.
Arvo Aller tõi välja põllumajanduse panuse kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisesse. See avaldub kõige nähtavamalt muldade orgaanilise süsiniku varusid suurendavate meetmete kaudu, näiteks happeliste põllumuldade lupjamisel.
„Oluline on tõsta tarbija teadlikkust – see võiks ÜPP raamistikus saada rohkem tähelepanu,“ märkis Arvo Aller. „Selleks tuleks laiendada ÜPPst kasusaajate ringi, mis praegu piirdub tootjatega.“ Senisest enam tuleb kõigis valdkondades panustada teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.
Teise tähtsa küsimusena oli kõne all ühise põllumajanduspoliitika üleminekumäärus, mille puhul Eesti on seisukohal, et üleminekuperiood järgmisele ÜPPle peaks piirduma ühe aastaga. „Meie huvides ei ole üleminekuperioodi pikemaks venitada, sest Eesti on huvitatud uue perioodi toetuste kiiremast rakendamisest,“ selgitas Arvo Aller.
Üleminekumäärus on vajalik, kuna läbirääkimiste senine seis näitab, et ÜPP strateegiakavade rakendamine 2021. aasta 1. jaanuarist ei ole realistlik.
Ministrite nõukogus vahetati veel mõtteid meesegude märgistamise ja loomade heaolu vabatahtliku märgistamise küsimustes ning kuulati ära komisjoni teavitus sigade Aafrika katku kohta. „Eesti on suutnud selle ränga taudi kontrolli alla saada. Selle kinnituseks andis Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon Eestile kodusigade osas sigade Aafrika katkust vaba maa staatuse,“ jagas minister Arvo Aller oma heameelt. Viimane Aafrika katku juhtum kodusigadel registreeriti Eestis septembris 2017.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele