Autor: Põllumajandus.ee • 21. veebruar 2020

Eesti piirituse- ja viinatootmine saab uue keskuse

Käesoleval aastal liigub kodumaine piiritusetootmine Rakverest maailma ühe pikima ajalooga piirituse- ja viinatootmise paika, Lääne-Virumaale Moele.
Moe viin.
Foto: Äripäev AS

Alanud aasta 29. mail taasavatakse Moe mõisa vanas viinaköögis ja piiritusvabrikus Eesti piiritusemuuseum koos külastuskeskusega ning viina ja teiste napsude tootmine Moel järjest kasvab. Seetõttu võib õigusega öelda, et tänapäevase Eesti piirituse- ja viinatootmise ning sellega seotud ajaloo keskuseks saab lähiaastal Moe.

Esimesed kirjalikud andmed piiritusetoomisest Moe mõisas pärinevad juba 1688. aastast. Ligi kaks sajandit hiljem, 1886. aastal ostis Moe mõisa eestlasest apteeker Jakob Kurberg ning rajas sinna moodsa aurujõul töötava piiritusetehase. Samuti rajas hakkaja apteeker piiritusetehase juurde Moe Peenviinavabriku (saksa keeles Muddis Schnapsfabrik), mis hakkas tootma nii viina kui ka teisi kangeid napse.

Mõnda aega Moel soiku vajunud piirituse- ja viinatootmise taaselustas 2009. aastast samm-sammult Eesti kapitalil baseeruv tööstusettevõte Estonian Spirit. Sylvesteri metsanduskontserni endiseid aktsionäre koondav ettevõte on suutnud Eestis traditsioonilisele kodumaisele piirituse-ja viinatootmisele uue hingamise anda.

Ettevõte juhi Sven Ivanovi sõnul on võetud suund eelkõige Eesti mahepiirituse, kvaliteetviina ja teiste kangete napsude tootmisele. “100% Eesti teraviljal baseeruv mahetoodang pakub juba aastaid tõsist tähelepanu ka välisturgudel - möödunud aastal oli ettevõtte eksport kogutoodangust ligi kolmandik. Eelkõige on välisturgudel huvi Eesti mahetoodangu vastu. Meie jaoks on oluline maksimaalselt väärtustada kohalikku teravilja ja seetõttu keskendume eelkõige tippkvaliteediga väiksemamahulisele lõpptoodangule,” selgitab Sven Ivanov ettevõtte plaane.

2018. aastal alustas Moe eksporti Venemaale ja sellest on kujunenud tänaseks peamine eksporditurg, kuhu müüakse nii Eesti maheviljast tehtud viina kui ka handsat ja samagoni. 2017. aastast tehakse Moel ka Muhu saare kadakamarjadest ja mooniseemnetest džinni, eelmise aasta lõpus pudeldati Moel Sangaste rukkilinnasest tehtud esimene Eesti käsitööviski Tamm&Rukis.

Just möödunud, 2019. aasta lõi baasi selleks, et Moe kujuneks Eesti piirituse- ja viinatootmise keskuseks. Eelmisel aastal alustatud uue külastuskeskuse rajamisse ning väiketootmise arengusse investeeritakse kokku ligi kaks miljonit eurot. Samuti alustatakse tänavu Rakvere piiritusetehase kolimist Moe eelmisel sajandil valminud piiritusetehase kõrgesse hoonesse. Moel taaselustatakse väiksemas mahus piirituse tootmine juba käesoleva aasta mais-juunis. Järgmisel aastal jõuab kavade kohaselt kogu Rakvere tehase kolimisprotsess lõpule.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960