Autor: Eliisa Matsalu • 25. veebruar 2020

„Oleme vaadanud varasemaid rahakaasamise edulugusid, need on väga muljetavaldavad,“ ütles Matsimoka juhatuse liige Jan Inno Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Ta usub, et ka Matsimokal on head tooted, tugev bränd ja kõik muud eeldused, et samuti üheks edulooks saada.

Laienemisplaanide elluviimiseks vajab Matsimoka ligi 1,2 miljonit eurot. Plaan on suurendada tootmishoone juurdeehitus ja ka 200 ruutmeetri suurune salaamivalmimiskompleks. Juurde on vaja soetada ka mõningaid masinaid, näiteks vaakumpakendamise masin.

„Me tahame kaasata oma toetajaid ja neid, kellele me meeldime. Siis nad kannavad ka Matsimoka sõnumit edasi ja ühisrahastus oleks ühtlasi justkui ka turundusprojekt,“ rääkis Inno.

Matsimoka tahab juurdeehitustega kasvatada oma tootmismahtusid kolm korda. Ehk kui praegu toodab Matsimoka aastas 250 tonni tooteid, siis tulevikus võiks juba toota 750 tonni. Inno rääkis, et viimased kolm aastat ei ole Matsimoka käive nii suurtes mahtudes kasvanud kui varem, kuna suurem osa energiast on läinud ettevalmistuseks jaekettidesse sisenemiseks. See viis selleni, et eelmise aasta lõpust alates on Matsimoka toodete müük jaekettidesse tohutult kasvanud.

Pasteet lendas kõrgustesse

„Meil on tootmises väga kitsaks jäänud. Peame laienema, et nõudlusega toime tulla,“ ütles Inno. Ainuüksi pasteedimüük on Matsimokal viimase kahe nädala jooksul kaks kord kasvanud. Inno tunnistas, et pasteedi hüppelise menu taga on see, et toitumiskavasid pakkuv Fitlap pani Matsimoka pasteedi ühte enda menüüsse.

Minimaalne summa investeerimiseks on 250 eurot. Alates aastast 2023 on Matsimokal plaanis hakata maksma 20% kasumist dividendideks.

Praegu on Matsimokal 29 töötajat. Ettevõtte pideva kasvuga kasvab ka töötajate hulk, kuid mitte drastiliselt. „Me oleme väga kaasaegsete masinate usku. Me üritame teha nii, et inimene teeks võimalikult tarka tööd ja lihtsaid liigutusi peaks vähe tegema. Masinapark on meil päris muljetavaldav,“ rääkis Inno.

Salaami on prioriteet

Ta tunnistas, et 1,2 miljonit eurot on küllaltki suur summa, mida püüdma minna. „Kui kaasame vähem raha, siis midagi katki ei jää,“ ütles Inno. Ta lisas, et Matsimoka on paika pannud prioriteedid ja vähema raha puhul teeksid nad lihtsalt olulisemad asjad enne. Prioriteet on selgelt salaamivalmistamisekompleks, mis sisuliselt on üks suur kamber.

Kuigi Matsimoka rahakaasamise protsess algab 13. märtsil, pakub ettevõte huvilistele võimalust alustada investeerimisega nädal aega varem. Selleks kogub Inno praegu huviliste kontakte. „Paari nädalaga on tulnud nii palju kontakte, et koguaeg pean telefoni vastu võtma. Muud tööd ei jõuagi teha!“ muigas ta.

Millised on ühe väikese pereettevõtte väljakutsed Eestis? Inno vastas, et tema jagab stressi positiivseks ja negatiivseks. „Mul on koguaeg stress, koguaeg peab midagi lahendama, aga pigem on see positiivne stress. Teed ühe asja ära, ja siis näed, kuidas ettevõte kasvab, areneb, ise oled targemaks saanud jne,“ ütles ta. „Ma ei ütleks, et meil midagi väga ületamatut oleks juhtunud,“ ütles ta optimistlikul toonil.

Matsimoka edu saladuseks peab ta innovatsiooni. „Kuigi valmistame lihatooteid traditsioonilisel meetodil, oleme tegelikult väga innovatiivsed,“ ütles ta. „Kus iganes võimalus on olnud, sinna oleme salaamikapi püsti pannud. Viis aastat oleme salaamitegemisega tegelenud. Alguses tuli ikka raskusi ette, kuid nüüd oleme selle igati käppa saanud,“ rääkis Inno.

Tasub teada

Matsimoka on Eesti pereettevõte, mille loomise alguseks võib pidada aastat 1982, kui ettevõtte asutaja Aivar Inno hakkas valmistama suitsuliha ning seda müüma Põhja-Venemaal Karjalas. Alates sellest ajast valmistasime (Aivar ning hiljem koos poegade Jani ja Steniga) hobiettevõtjatena suitsulihatooteid ning müüsime neid turgudel ja laatadel kuni otsustasime 2011. aastal rajada oma lihatööstuse.

Lihatööstus valmis 2014. aasta lõpus Rakvere külje all asuvas Hulja külas. Lihatööstuse hoone, seadmed ja kõik tootmisvahendid kuuluvad OÜ Matsimokale.

Nüüdseks on Matsimoka kasvanud küllaltki suureks ettevõtteks, eelmise aasta käive oli 1,5 miljonit eurot, kasum oli üle 107 000 euro, kasvades aastaga üle kahe korra.

Allikas: Matsimoka, Äripäeva Infopank