Autor: Allan Rajavee • 27. märts 2020

ÜRO põllumajandusosakonna peaökonomist Maximo Torero tõdes Guardianile, et üldiselt on põhiliste põllusaaduste saagikus hea, kuid enne käesolevat kevadsuvist külvihooaega põhjapoolusel ja saagikoristusaega lõunapoolusel on tekkinud globaalses põllumajanduses tõsine töökäte puudus, mis omakorda on motiveerinud mõnda riiki kehtestama oma põhilisele ekspordiartiklile ekspordikeelu.

Torero sõnul võivad toiduainetööstute tarneahelates praeguste trendide jätkumisel tekkida suuremad katkestused juba lähinädalatel. "Kõige hullemal juhul saavad valitsused kehtestada täieliku ekspordikeelu, katkestades nii toiduainete liikumise," ütles Torero. "Kõik sellised meetmed on praegust kriisi süvendavad. Praegu pole aeg seada toiduainete turgude vahele müüre, vaid toiduainetel peab laskma vabalt liikuda," rõhutas ÜRO ökonomist.

Samas on Bloombergi andmetel maailma suurim nisujahu tootja Kasahstan kehtestanud väljaveokeelu riigis toodetud jahule ja suhkrule. Samuti ei tohi välisriikide turgudele müüa riigis kasvatatud tatart, sibulaid, porgandeid ja kartuleid.

Kriis on alles alguses

Peale Kasahstani on ekspordikeelde rakendanud ka teised riigid. Näiteks Vietnam peatas ajutiselt riisi ekspordi, Horvaatia ei luba riigist lahkuda päevalilleõli tootjate toodangul ja Venemaa hoiab endiselt paigas Euroopa Liidu ning teiste regioonide suhtes kehtestatud kaubavahetuskeelde.

Analüütikuid teeb eriti murelikuks asjaolu, et globaalne majandus on alles sisenemas kriisi, kuid paljud riigid on võtnud kaubanduspoliitikas juba väga ähvardavaid samme. "Me näeme seda juhtumas juba praegu, kuid piirangud muutuvad ainult rangemaks," tõdes riskide juhtimisele keskenduva Chatham House'i mõttekoja analüütik Tim Benton.

Kuigi toiduaineid on maailmas küllaldaselt, on nende kättesaadavus rahvusvaheliste liikumispiirangute tõttu keeruline ja vähemate kontinentide vaheliste lennuühenduste tõttu on ka kaupade liikumine aeglustunud. Samal ajal valmistub endiselt enamik inimesi alles isolatsiooni minema, mistõttu ostetakse poodidest kokku suurel hulgal toitu.

Paanikaostmine ja majandusmõjudest põhjustatud hüppeliselt kasvav töötusmäär on pannud paljusid riike mõtlema, kuidas vaesusriski sattuv ühiskond ära toita. Kui eelpool mainitud Kasahstan, Serbia ja Vietnam on kasutanud suurimate ekspordiartiklite puhul äärmusliku väljaveokeelu meetodit, siis teised riigid on hakanud täiendama oma riiklikke strateegilisi varusid.

Nii on maailma suurim riisi kasvataja ja tarbija Hiina lubanud kodumaistele kasvatajatele kokku rohkem riisi kui kunagi varem. Seda hoolimata juba praegusest massiivsest riisi ja nisu tagavarast, millest saaks terve riik täieliku kaubandusisolatsiooni tingimustes ära elada aasta jagu. Sarnaseid nisujahu strateegilisi varusid ihkavad tõenäoliselt ka Alžeeria ja Türgi, kes mõlemad peatasid nisujahu ekspordilt tollitasu võtmise kuni juuni keskpaigani.

Puutumata pole jäänud ka Eesti

Eesti põllumehed seisavad samuti silmitsi globaalseid toiduainete tarneahelaid ohustava tööjõupuuduse probleemiga. Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütles Äripäeva hommikuprogrammile antud intervjuus, et kui Eesti valitsus peaks strateegiliste varude säilitamiseks ekspordikeelde hakkama rakendama, siis oleks see kohalikule põllumajandusele hävitava mõjuga.

"Ma loodan ja ma tahaksin uskuda, et see kriis vast selleni ei jõua," avaldas Sõrmus lootust. Tema sõnul ületavad näiteks praegused Eesti strateegilised piimavarud kahekordselt kohaliku nõudluse. "Samas on piim meile hästi oluline sissetuleku allikas ja meile on ekspordi lahti hoidmine eluliselt vajalik, kuna vastasel juhul ei tule põllumeestele ja toiduainetööstustele sissetulekuid," tõdes Sõrmus.

Seetõttu nõuabki põllumajandus-kaubanduskoda ühiselt talupidajate keskliiduga valitsuselt eriluba tuua mõne nädala pärast algavaks põllutööde hooajaks Eestisse vähemalt 2000 hooajalist võõrtöölist. "See ei ole Eesti põllumeeste kindel veendumus, et soovime kasutada ainult välistööjõudu, vaid see on olnud viimaste aastate tööturuolukord, kus inimesed lihtsalt pole soovinud põllumajanduses töötada," nentis Sõrmus.

Koroonakriisis kehtestatud liikumispiirangud aga tähendavad seda, et põllutööd algavad sisuliselt paari nädala pärast, kuid piisava kogemusega inimesi pole põllule kusagilt võtta. "Eestis on õnneks sotsiaalsüsteem piisavalt hästi arenenud, et kui nad kaotavad töö, siis nendega ei juhtu kohe midagi väga hullu, sest nad saavad töötukindlustust. See aga tähendab, et muutused tööjõuturult leitavates oskustes tekivad pikema aja jooksul," selgitas Sõrmus.

"Loomulikult me näeme muutusi ja kindlasti hakkab tulevikus rohkem inimesi huvituma põllumajanduse tulevikust, kuid see on protsess, mis võtab pikalt aega," toonitas Sõrmus.

Kui eestlased soovivad, et toodang kohalikelt põldudelt ja lautadest lähitulevikus poelettidele jõuaks, siis on põllumeestel vaja 2000 hooajalist töötajat juba lähinädalatel. "Seeme tahab mulda panemist õigel ajal, taimed istutamist õigel ajal ja kriisi tulek ei tähenda, et lehmad enam lüpsmist ei vaja," tõdes Sõrmus.

Esimesed toiduaineturgu tabanud ekspordikeelud peaksid Sõrmuse sõnul inimestele meelde tuletama, miks toidujulgeolek ja võime kohaliku tasemel tagada toiduainetega varustatus on riikidele prioriteet. "Me ei saa kriisis ja veel hullemates olukordades loota teiste peale, sest iga riigi prioriteet on omad inimesed," toonitas Sõrmus.