Autor: Põllumajandus.ee • 31. märts 2020

Järk-järgult kehtestatakse uusi piiranguid ning keelde sünteetilistele taimekaitsevahenditele, mis tekitab nõudlust uute preparaatide järele ja muudab jätkusuutlikumate taimekaitselahenduste välja töötamise üha olulisemaks. Madala riskiastmega, sh bioloogiliste taimekaitsevahendite hindamisel kehtib Euroopa Liidus lihtsustatud kujul turule lubamine. Soodustamaks selliste toodete kättesaadavust, on seatud nende taotluste läbivaatamiseks madalam riigilõiv ja lühem loa menetlemise tähtaeg.

Toimeviis ja eelised. Bioloogiliste taimekaitsevahendite puhul tõkestatakse haiguste, kahjurite ja umbrohu levikut looduslike kaitsemehhanismidega, milleks on erinevad elusorganismid, taimeekstraktid või feromoonid. Bioloogiliste taimekaitsevahendite kasutamise põhimõte seisneb haiguste või kahjuritega võitlevate kasulike organismide arvukuse suurendamises, mis loob patogeenide levikule ja arengule ebasoodsa pinnase ning nakatades kahjurputukaid takistades nende populatsioonide levikut. Bioloogiline taimekaitsevahend toimib reeglina ühe kindla spetsiifilise kahjuri või haiguse tõrjeks, jättes nõuetekohasel kasutamisel mõjutamata teised organismid või taimeosad, keemiliste preparaatidega taolist regulatsiooni on keeruline saavutada. Bioloogiliste taimekaitsevahendite positiivne mõju võib olla keemilise preparaadiga võrreldes pikaajalisem, kuna keskkond kasulike organismide levikuks ja edasiseks elutegevuseks on soodne. Niisamuti ei ole soovitud tulemused väga kiiresti tajutavad ega nähtavad, sest looduslik kahjurite elutegevuse ja haiguste tõrjumise protsess võtab aega. Bioloogilised tõrjevahendid ei hävita taimedele mullas leiduvaid kasulikke mikroorganisme, mis omakorda aitavad kontrolli all hoida nii kahjureid kui ka haigustekitajaid ning väheneb resistentsuse oht.

Bioloogilised taimekaitsevahendid sisaldavad reeglina madala riskiastmega toimeaineid, mis tähendab, et need kujutavad vähest ohtu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Üldjuhul on need looduslikult esinevad mikroorganismid, taimeekstraktid ja isegi toiduained ning nende toime on põhjalikult uuritud. Seetõttu ei seata harilikult bioloogilise taimekaitsevahendiga töödeldud kultuuridele maksimaalset lubatavat jääkide piirnormi ehk jääkide kogus tarbijale ohtu ei põhjusta. Lisaks sellele on reeglina kehtestatud lühem ooteaeg taimekaitsevahendiga pritsimise ja hooldustööde alustamise või saagikoristuse vahel.

Bioloogilised taimekaitsevahendid sobituvad hästi integreeritud taimekaitse süsteemi

Tasub silmas pidada, et esmane tegevus taimekahjustajate levikut ja paljunemist soodustavate tingimuste vältimiseks on järgida integreeritud taimekaitse põhimõtteid ning mõista selle vajalikkust. Eelistama peab haiguskindlamaid ja vastupanuvõimelisemaid sorte, oluline on valida õige viljelusmeetod, rakendada külvikorda ja kasutada viljavaheldust, soodustada oluliste kasulike organismide levikut jne. Keemilisi taimekaitsevahendeid tuleks kasutada ainult vajaduse korral pärast ennetavate, mehaaniliste, bioloogiliste või muude kemikaalivabade taimekaitselahenduste rakendamist.

Eestis turule lubatud bioloogilised taimekaitsevahendid

Hetkel on Eestis turule lubatud 12 bioloogilist taimekaitsevahendit, mis leiavad kasutust välitingimustes ja kasvuhoonetes, nii professionaalsete kasutajate kui ka väikeaiapidajate seas. Registris on esindatud 8 biofungitsiidi, mille toimeaineteks on bakterid Bacillus subtilis ning Streptomyces K61 ja erinevad seened nagu Gliocladium catenulatum J 1446, Phlebiopsis gigantea, Trichoderma harzianum. Turule on lubatud ka 1 bioinsektitsiid, mille toimeaineks on asadirahtiin ehk troopilise neemipuu seemnete tuumadest saadud taimne ekstrakt ning 3 verejahu ja lambarasva toimeainel põhinevat repellenti, mis on mõeldud ulukitõrjeks.

LOE LISAKS:

Maris Raudsepp: Iga prits põllul ei tähenda ohtu keskkonnale

Mitmed bioloogilistes taimekaitsevahendites sisalduvad bakteritüved toimivad tõusmepõletiku ja juuremädanike tõrjeks erinevatel avamaa ja kasvuhoone kultuuridel, niisamuti ka kuivlaiksuse, mustmädanik, jahukaste ja hahkhallituse vastu. Biofungitsiide saab edukalt kasutada kasvuhoone aedviljade, ilu- ja maitsetaimede kastmisel, pritsimisel, kasvupinnasesse segatuna kui ka seemnete puhtimisel, tõrjumaks erinevaid haigusi ja hoogustades taimede kasvu ning saagikust.

Troopilise neemipuu seemnete tuumadest saadud taimsel ekstraktil põhinev bioinsektitsiid sobib kasutamiseks mitmetel põllukultuuridel, dekoratiivtaimedel ja viljapuuaedades, näiteks lehetäide, ripslaste, kaevandikärbeste, karilaste, kedriklesta, õunapuu-võrgendikoi, maipõrnika, kartulimardika, külmaliblika, viljakoi ja paljude teiste kahjurite tõrjeks.

Tasub siiski tähele panna, et kõik müügil olevad taimede kasvu soodustavad biopreparaadid ei liigitu taimekaitsevahendiks. Küllalt palju leidub Eestis tooteid, mis oma kirjelduses lubavad taimekaitselisi omadusi, aga ametlikku kinnitust selle kohta, et toode toimib tõhusalt taimede kaitsmiseks kahjulike organismide eest, anda ei saa. Taimekaitsevahendiks võib nimetada üksnes selliseid tooteid, mis on läbinud turule lubamise protseduuri ja kantud taimekaitsevahendite registrisse.

Kokkuvõttes, karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses pööratakse üha enam tähelepanu tervise- ja keskkonnaohutusele. Seejuures on olulisteks märksõnadeks keskkonnasõbralik mõttelaad ja integreeritud taimekaitse, mille põhimõte on lihtne: enneta taimekahjustajate levikut ja taimekaitse rakendamisel eelista kemikaalivabu meetodeid või madalama riskiastmega tooteid.

Uuri lisa: Taimekaitsevahendite register

Maris Raudsepp, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja