Bioloogilised taimekaitsevahendid sobituvad hästi integreeritud taimekaitse süsteemi
Tasub silmas pidada, et esmane tegevus taimekahjustajate levikut ja paljunemist soodustavate tingimuste vältimiseks on järgida integreeritud taimekaitse põhimõtteid ning mõista selle vajalikkust. Eelistama peab haiguskindlamaid ja vastupanuvõimelisemaid sorte, oluline on valida õige viljelusmeetod, rakendada külvikorda ja kasutada viljavaheldust, soodustada oluliste kasulike organismide levikut jne. Keemilisi taimekaitsevahendeid tuleks kasutada ainult vajaduse korral pärast ennetavate, mehaaniliste, bioloogiliste või muude kemikaalivabade taimekaitselahenduste rakendamist.
Eestis turule lubatud bioloogilised taimekaitsevahendid
Hetkel on Eestis turule lubatud 12 bioloogilist taimekaitsevahendit, mis leiavad kasutust välitingimustes ja kasvuhoonetes, nii professionaalsete kasutajate kui ka väikeaiapidajate seas. Registris on esindatud 8 biofungitsiidi, mille toimeaineteks on bakterid Bacillus subtilis ning Streptomyces K61 ja erinevad seened nagu Gliocladium catenulatum J 1446, Phlebiopsis gigantea, Trichoderma harzianum. Turule on lubatud ka 1 bioinsektitsiid, mille toimeaineks on asadirahtiin ehk troopilise neemipuu seemnete tuumadest saadud taimne ekstrakt ning 3 verejahu ja lambarasva toimeainel põhinevat repellenti, mis on mõeldud ulukitõrjeks.
Mitmed bioloogilistes taimekaitsevahendites sisalduvad bakteritüved toimivad tõusmepõletiku ja juuremädanike tõrjeks erinevatel avamaa ja kasvuhoone kultuuridel, niisamuti ka kuivlaiksuse, mustmädanik, jahukaste ja hahkhallituse vastu. Biofungitsiide saab edukalt kasutada kasvuhoone aedviljade, ilu- ja maitsetaimede kastmisel, pritsimisel, kasvupinnasesse segatuna kui ka seemnete puhtimisel, tõrjumaks erinevaid haigusi ja hoogustades taimede kasvu ning saagikust.
Troopilise neemipuu seemnete tuumadest saadud taimsel ekstraktil põhinev bioinsektitsiid sobib kasutamiseks mitmetel põllukultuuridel, dekoratiivtaimedel ja viljapuuaedades, näiteks lehetäide, ripslaste, kaevandikärbeste, karilaste, kedriklesta, õunapuu-võrgendikoi, maipõrnika, kartulimardika, külmaliblika, viljakoi ja paljude teiste kahjurite tõrjeks.
Tasub siiski tähele panna, et kõik müügil olevad taimede kasvu soodustavad biopreparaadid ei liigitu taimekaitsevahendiks. Küllalt palju leidub Eestis tooteid, mis oma kirjelduses lubavad taimekaitselisi omadusi, aga ametlikku kinnitust selle kohta, et toode toimib tõhusalt taimede kaitsmiseks kahjulike organismide eest, anda ei saa. Taimekaitsevahendiks võib nimetada üksnes selliseid tooteid, mis on läbinud turule lubamise protseduuri ja kantud taimekaitsevahendite registrisse.
Kokkuvõttes, karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses pööratakse üha enam tähelepanu tervise- ja keskkonnaohutusele. Seejuures on olulisteks märksõnadeks keskkonnasõbralik mõttelaad ja integreeritud taimekaitse, mille põhimõte on lihtne: enneta taimekahjustajate levikut ja taimekaitse rakendamisel eelista kemikaalivabu meetodeid või madalama riskiastmega tooteid.
Maris Raudsepp, Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!