• 01.04.20, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsaühistu hakkab puiduhakke Narva saatmiseks kasutama elektriliine

Alates 1. aprillist alustavad Elering ja Keskühistu Eramets TÜ ühisprojektiga, mille eesmärk on katsetada puidujäätmete transportimist Narva elektrijaamadesse 330 kV õhuliinide abil.
Puiduhake teel Narva.
  • Puiduhake teel Narva.
  • Foto: KÜ Eramets
Teadupärast on Eesti elektrivõrk disainitud moel, kus Narvas toodetud elekter jaotatakse ülekandeliinide abil üle Eesti laiali. Eesti elektrivõrgu selgroo moodustavad võimsad, suurte elektrikoguste ülekandmiseks mõeldud 330 kV õhuliinid, mille kogupikkus on 1697 kilomeetrit.
Riigikogu võttis möödunud aasta sügisel vastu nn Ida-Virumaa päästeplaani, mille kohaselt saavad Eesti Energia Narva elektrijaamad võimaluse hakata suuremas mahus puitu põletama.
CO2 saastekvoodi hind on tõusnud niivõrd kõrgele, et põlevkivist elektri tootmine muutub aina vähem konkurentsivõimeliseks. Kuid iga taastuvenergiaga asendatud põlevkivi tonn tähendab aga 0,9 tonni vähem CO2 õhku paiskamist. Seega, asendades osa põlevkivist puiduga, väheneb saastekvoodi alla minev heitmete hulk, sest väheväärtuslik puit on taastuv ressurss.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Probleem - puidu transport
Seni põletati Narva jaamades ilma riigi toetuseta umbes 100 000 tihumeetrit puidujäätmeid aastas, kuid nüüd suureneb maht umbes kuus korda.
Taoline lahendus on hea nii energeetikutele kui metsaomanikele, kuna esimestel säilivad töökohad ja metsaomanikud saavad müüa raided ausa hinna eest. Paraku on siin aga üks konks.
Milline, sellest loe pikemalt Metsaühistu kodulehelt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele