Alates 1. aprillist alustavad Elering ja Keskühistu Eramets TÜ ühisprojektiga, mille eesmärk on katsetada puidujäätmete transportimist Narva elektrijaamadesse 330 kV õhuliinide abil.

- Puiduhake teel Narva.
- Foto: KÜ Eramets
Teadupärast on Eesti elektrivõrk disainitud moel, kus Narvas toodetud elekter jaotatakse ülekandeliinide abil üle Eesti laiali. Eesti elektrivõrgu selgroo moodustavad võimsad, suurte elektrikoguste ülekandmiseks mõeldud 330 kV õhuliinid, mille kogupikkus on 1697 kilomeetrit.
Riigikogu võttis möödunud aasta sügisel vastu nn Ida-Virumaa päästeplaani, mille kohaselt saavad Eesti Energia Narva elektrijaamad võimaluse hakata suuremas mahus puitu põletama.
CO2 saastekvoodi hind on tõusnud niivõrd kõrgele, et põlevkivist elektri tootmine muutub aina vähem konkurentsivõimeliseks. Kuid iga taastuvenergiaga asendatud põlevkivi tonn tähendab aga 0,9 tonni vähem CO2 õhku paiskamist. Seega, asendades osa põlevkivist puiduga, väheneb saastekvoodi alla minev heitmete hulk, sest väheväärtuslik puit on taastuv ressurss.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Probleem - puidu transport
Seni põletati Narva jaamades ilma riigi toetuseta umbes 100 000 tihumeetrit puidujäätmeid aastas, kuid nüüd suureneb maht umbes kuus korda.
Taoline lahendus on hea nii energeetikutele kui metsaomanikele, kuna esimestel säilivad töökohad ja metsaomanikud saavad müüa raided ausa hinna eest. Paraku on siin aga üks konks.
Milline, sellest loe pikemalt
Metsaühistu kodulehelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.