Järvamaa ettevõtjad kannatavad sarnaselt teistega ja mingit imevitsa Eesti südames tegutsevatel tööandjatel pole, tõdes Järvamaal piima ja teravilja tootva osaühingu Estonia nõukogu esimees ja ekspoliitik Jaanus Marrandi.
- Estonia nõukogu esimees ja ekspoliitik Jaanus Marrandi. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Estonia OÜ jaoks pole Marrandi sõnul praegu suurim mure majandustulemused. „Meie ettevõtte jaoks on kõige suurem hirm see, kui viirus jõuab olulisel määral töötajateni ja meil tekib raskusi loomade hooldamise ja kevadkülviga,“ selgitas ta ja lisas, et selle vältimiseks on nad püüdnud tööd nii korraldada, et inimesed puutuksid kokku vähem ja oleks tagatud parem desinfitseerimine. „Hirm on ikkagi.“
TASUB TEADA
Järvamaal on ettevõtteid 2315, käibepiiri 100 000 eurot ületavad neist 20 protsenti
Viimase nelja kvartali koondkäive: 909 miljonit eurot
Töötajaid: 8190
Kadu 1. maiks: koondkäive -32,7%, töökohad -15,5%
Marrandi ütles, et kuna Eesti on väike ja kõik valdkonnad sõltuvad vähemal või rohkemal määral ekspordist, hakkab kohalikele firmadele haiget tegema maailmaturgudel langev nõudlus ja sellega koos langevad hinnad. Kui ettevõtte sissetulekud vähenevad, pole võimalik laene teenindada ega töötajatele palka maksta. „Kunagi ei tohi võtta liiga suuri laenuriske ega olla liiga optimistlik oma müügiplaanides. Eks siis tulevad ka tagasilöögid suuremad,“ selgitas Marrandi.
Maaettevõtja arvas, et kriis toob leevendust tööjõupuudusele. Samas ei usu ta, et Tallinna või suuremate linnade teenindussektori inimesed oleksid valmis kohe tulema farmidesse lehmi lüpsma. „Siiani ei ole õnnestunud töötukassa vahendamisel inimesi farmi leida,“ nentis ta.
Tema sõnul kasvab Eesti majandus välistööjõu toel. Juba siin olevate lühiajaliste töötajate riigis viibimise luba tuleks tema sõnul kiiremas korras pikendada, kuid uus inimesi praegu juurde tuua ei pea ta targaks mõtteks, kuna need inimesed peaksid olema kaks nädalat karantiinis. „Kus neid inimesi majutatakse? Kes maksab selle aja eest? Kes kontrollib nende karantiinis püsimist? Ja kui siis peaks kellelgi kõigest hoolimata olema viirushaigus, siis kes vastutab? Inimeste tervis on tähtsam kui miski muu,“ toonitas Marrandi.
Äripäeva Infopanga analüüs Eesti maakondade kohta näitab, et majanduse jahtumine oli juba enne kriisi tuntav kõigis maakondades. Maakondade suuremad tööandjad annavad enda sõnul kõik, mis võimalik, et ei peaks töötajaid koondama.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele