Maaelukomisjon läks Mart Helme seisukohaga risti

Ukraina töötaja Eestis.  Foto: Andras Kralla

Riigikogu maaelukomisjon otsustas toetada Eestis juba töötavate välismaalaste töölubade pikendamist vähemalt eriolukorra lõpuni. Mart Helme juhitud siseministeerium kinnitas veel eelmisel nädalal jäika seisukohta, et lühiajalise loaga välistöötaja ei tohi loa lõppedes Eestis töötamist jätkata.

Põllumajandusettevõtted ja tööstusfirmad on muretsenud töökäte nappuse pärast, kui uusi välistöötajaid riiki praegu tuua ei saa ning siin olevate tööload lõpevad. Ettevõtjad on palunud kriisi ajal erandit.

Siseministeerium on püsinud jäik, aga maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm teatas täna, et praeguses olukorras tuleb siiski üle vaadata välismaalaste seaduse sätted, millest tulenevalt ei saa tööandja välismaalase töötamisaega pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada. „Nendele, kes on siin oma tööl ja soovivad jätkata, on vaja anda võimalus tööloa pikendamiseks vähemalt eriolukorra lõpuni," ütles ta.

Kehtiva seaduse järgi ei saa tööandja pikendada välismaalase lühiajalist töötamist, kui välismaalasel on täis saanud seaduses sätestatud maksimaalne tööaeg – üldtingimustel 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral üheksa kuud 12 kuu jooksul.

Tamme sõnul on lühikese ajaga raske tööd ümber korraldada ning leida arvukalt lüpsjaid ja veterinaararste, kes on vajalikud töötegijad loomakasvatusfarmides. "Muudatuste tegemiseks on vaja aega. Kriis on olukorda muutnud, mida peame arvestama otsuste langetamisel,“ ütles Tamm.

Toidukriis terendab

Tamm ütles Äripäevale, et Eestil ei ole praegu põllutööde ära tegemiseks muud alternatiivi, kui teha tööd ära kas Eesti elanikega või võõrtööjõuga, kes juba Eestis on. „Ma ei usu, et meil on võimalik töökäsi kuskilt juurde tuua, kuigi vajadus on väga suur,“ ütles ta. Tamm avaldas lootust, et ühel hetkel tulevad Eesti enda inimesed rohkem põllumajandussektorisse tööle, kuid ei tasu loota, et see juhtub üleöö.

Tamm lisas, et võõrtööjõul, kel hakkavad tööload läbi saama, ei ole praegu ka häid võimalusi koju liikumiseks. „Piirid on ju kinni,“ ütles Tamm. „Neile inimestele tuleb anda võimalus töötada, legaalselt palka saada ja riigile ka makse maksta,“ lisas ta.

Kui põllumajanduses jäävad vajalikud kevadtööd tegemata, võib tulla toidukriis, ütles Tamm. „Esimesed märgid sellest on juba olemas,“ ütles ta. Näiteks piiravad mõned riigid juba osade toiduainete väljaviimist. „See on tõsine asi,“ rääkis Tamm. „Sellesse tuleb tõsiselt suhtuda, muidu tuleb sügisel üllatus, et meil pole millegagi talve üle elada,“ lisas ta.

Tamm lisas, et kui põllumajandussektor saaks erandi, et võõrtööjõud võib jääda tööle eriolukorra lõpuni, peaksid samasuguse erandi saama ka teised sektorid, kes sõltuvad praegu võõrtööjõust. „Ei saa ju kellelegi üleöö öelda, et hakka nüüd keevitajaks või lüpsjaks,“ selgitas ta.

Tamm märkis, et maaelukomisjoni liikmed olid üksmeelselt võõrtööjõu Eestisse jäämise poolt eriolukorra lõpuni. Poolt oli ka EKRE liikmest Merry Aart.

Maaelukomisjoni kuuluvad:

Tarmo Tamm (Keskerakond)

Urmas Kruuse (Reformierakond)

Merry Aart (EKRE)

Heiki Hepner (Isamaa)

Kaido Höövelson (Keskerakond)

Erkki Keldo (Reformierakond)

Siret Kotka (Keskerakond)

Ivari Padar (Sotsiaaldemokraalik Erakond)

Andrus Seeme (Reformierakond)

Samas mõned ettepanekud maaelukomisjonis poolehoidu siiski ei leidnud. Näiteks pakkus Reformierakonna liige Urmas Kruuse välja, et võõrtööjõul peaks laskma Eestisse jääda vähemalt hooaja lõpuni ehk sügiseni. Kui kriisiolukord leeveneb, hakkab valitsus eriolukorras kehtestatud piiranguid leevendama järk-järkult. See tähendab Kruuse sõnul seda, et kolmandatest riikidest tööjõu sisse toomine võtab aega ja seega oleksid põllumehed endiselt tööjõukriisis. „Kui töötajad saaksid Eestis olla sügiseni, oleks kõik lahendatud ja alles siis saaks edasi vaadata, mis saab,“ ütles ta.

Kruuse ütles, et nüüd tuleb maaelukomisjonil teha kas seaduseelnõu ettepanek või teha olemasolevasse seaduseelnõusse parandusettepanek. Mõistlikum on tema sõnul teine variant.

Tööstusfirmad tahavad ka abi

Välistööjõu töölubade pikendamise vajaduse on lisaks põllumajandustootjatele lauale tõstnud ka tööstusfirmad. Sellega seoses kinnitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus eelmisel nädalal Äripäevale, et siseministri Mart Helme „seisukoht on ja oli, et need lühiajalise töötamise loaga välismaalased, kes riigipiiri ületamise piirangute kehtima hakkamisel 17. märtsil Eestis olid, saavad edasi töötada kuni välismaalaste seaduses lubatud maksimaalse aja täitumiseni, tingimusel, et nende Eestis viibimine on seaduslik“.

Siseministeerium kinnitas Äripäevale, et välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, tuleks esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda, kui piiriületused ja transport seda võimaldab. Ministeerium ootab, et sellele aitaks kaasa tööandjad.

Annus ütles eelmisel nädalal, et kui ettevõtted vajavad töötajaid, võiks pöörduda töötukassasse, leidis Annus. „Eestis on praegu üle 39 000 registreeritud töötu.“

Põllumajandusettevõtja Jaanus Marradi aga tõdes eelmisel nädalal, et ta ei usu, et Tallinna või suuremate linnade teenindussektori inimesed oleksid valmis kohe tulema farmidesse lehmi lüpsma. „Siiani ei ole õnnestunud töötukassa vahendamisel inimesi farmi leida,“ nentis Marrandi, kelle sõnul kasvab eesti majandus välistööjõu toel ja seetõttu tuleks siin olevatel inimestel lubada töötamist jätkata.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150