Maaelukomisjon läks Mart Helme seisukohaga risti

Tamme sõnul on lühikese ajaga raske tööd ümber korraldada ning leida arvukalt lüpsjaid ja veterinaararste, kes on vajalikud töötegijad loomakasvatusfarmides. "Muudatuste tegemiseks on vaja aega. Kriis on olukorda muutnud, mida peame arvestama otsuste langetamisel,“ ütles Tamm.

Tamm ütles Äripäevale, et Eestil ei ole praegu põllutööde ära tegemiseks muud alternatiivi, kui teha tööd ära kas Eesti elanikega või võõrtööjõuga, kes juba Eestis on. „Ma ei usu, et meil on võimalik töökäsi kuskilt juurde tuua, kuigi vajadus on väga suur,“ ütles ta. Tamm avaldas lootust, et ühel hetkel tulevad Eesti enda inimesed rohkem põllumajandussektorisse tööle, kuid ei tasu loota, et see juhtub üleöö.

Tamm lisas, et võõrtööjõul, kel hakkavad tööload läbi saama, ei ole praegu ka häid võimalusi koju liikumiseks. „Piirid on ju kinni,“ ütles Tamm. „Neile inimestele tuleb anda võimalus töötada, legaalselt palka saada ja riigile ka makse maksta,“ lisas ta.

Kui põllumajanduses jäävad vajalikud kevadtööd tegemata, võib tulla toidukriis, ütles Tamm. „Esimesed märgid sellest on juba olemas,“ ütles ta. Näiteks piiravad mõned riigid juba osade toiduainete väljaviimist. „See on tõsine asi,“ rääkis Tamm. „Sellesse tuleb tõsiselt suhtuda, muidu tuleb sügisel üllatus, et meil pole millegagi talve üle elada,“ lisas ta.

Tamm lisas, et kui põllumajandussektor saaks erandi, et võõrtööjõud võib jääda tööle eriolukorra lõpuni, peaksid samasuguse erandi saama ka teised sektorid, kes sõltuvad praegu võõrtööjõust. „Ei saa ju kellelegi üleöö öelda, et hakka nüüd keevitajaks või lüpsjaks,“ selgitas ta.

Tamm märkis, et maaelukomisjoni liikmed olid üksmeelselt võõrtööjõu Eestisse jäämise poolt eriolukorra lõpuni. Poolt oli ka EKRE liikmest Merry Aart.

Samas mõned ettepanekud maaelukomisjonis poolehoidu siiski ei leidnud. Näiteks pakkus Reformierakonna liige Urmas Kruuse välja, et võõrtööjõul peaks laskma Eestisse jääda vähemalt hooaja lõpuni ehk sügiseni. Kui kriisiolukord leeveneb, hakkab valitsus eriolukorras kehtestatud piiranguid leevendama järk-järkult. See tähendab Kruuse sõnul seda, et kolmandatest riikidest tööjõu sisse toomine võtab aega ja seega oleksid põllumehed endiselt tööjõukriisis. „Kui töötajad saaksid Eestis olla sügiseni, oleks kõik lahendatud ja alles siis saaks edasi vaadata, mis saab,“ ütles ta.