Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Janek Mustmaa: teeb rõõmu, et Eesti lihaveiste kvaliteet tõuseb aasta-aastalt
Lihaveiste müügihinnad on Eestis järginud Euroopa turuliikumist ja on täna umbes 10% madalamad võrreldes aastataguse perioodiga. „Hinnakõikumised üles ja alla on aga vabaturu puhul loomulikud. Kas ja kuidas mõjutavad kaks 2020 aasta tundmatut – BREXIT ja koroonaviirus – lihaveiseturgu ei oska täna veel hinnata,” nendib Mustmaa.
Tema sõnul on positiivne, et Eesti lihaveiste kvaliteet paraneb aasta-aastalt ja selle tulemusena tõuseb ka konkurentsivõime eksportturgudel. Madal kasumlikkus ja pikk investeeringute tasuvusaeg on tõenäoliselt probleemid, mis mõjutavad sektori käekäiku tulevikus. „Toetushoovad, kvaliteetse aretusmaterjali soetamiseks oleks kindlasti abiks. Samuti nii-öelda tapatoetus, mis motiveeriks kasvatajaid loomi tapaküpsuseni kasvatama, selle asemel, et pärast võõrutust vasikad ära realiseerida. Selliseid „hüvesid” saavad kasutada Leedu lihaveisekasvatajad, olles seetõttu meist üldist konkurentsivõimet arvestades sammukese ees.”
Kui rääkida eksporditud elusloomadest, on Eesti tugev Euroopa keskmine. Kui aga räägime lihaveisekasvatuse lõpp-produktist ehk kvaliteetsest veiselihast, läheb enamus eksporditavast lihast müüki nii-öelda anonüümsena. Kahjuks ei ole Eesti veisekasvatusmaana veel täna välisturgudel müügiargument, nagu seda on Iirimaa, Argentiina või Uruguai.
„Minu andmetel on täna „Baltic Grassland Beef” kaubamärgi all Šveitsi eksporditav lihaveiseliha ainuke ekspordiväljund, mida tutvustatakse ja reklaamitakse kui Baltimaade, sealhulgas Eesti rohumaadel kasvatatud veiste liha. Tagasiside kvaliteedi kohta on olnud väga hea, jäämata alla eelpoolnimetatud tuntud veisekasvatusmaadest pärit toodetele. Huvi on ka suuremate koguste vastu. Oluline takistus aga on Eesti väikestest mahtudest ja loomade realiseerimise sessoonsusest tulenev stabiilsuse tagamine suuremate mahtude osas, tegemata mitte mingeid järeleandmisi ette seatud kvaliteedinõuetele. Lihaveiste kvaliteedi tõus aga annab optimismi järk-järgult mahtusid suurendada,” ütles Mustmaa.
TASUB TEADA
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2020 seisuga 470 karja 35 522 veisega, sealhulgas 14 941 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 1066 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5611), Lääne-Virumaal (4716) ja Saaremaal (3405).
Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (8115), seejärel limusiini (7711) ja herefordi (5742) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam simmentali (249), aberdiin-anguse (222) ja herefordi (208) veiste hulk.
Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:
•Mooste Farmerid OÜ, Põlvamaa – 733 veist;
•Piilia Põllumajanduse OÜ, Raplamaa – 614 veist;
•Kirbla Mahe OÜ, Pärnumaa – 478 veist.
Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
LOE LISAKS:
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Viimased uudised
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Üritused
Hetkel kuum
Juht, kui otsid oma põllumajandusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Vaata suurt fotogaleriid kahest messipäevast!
Veisefarmid viiakse kompleksloa alt välja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele