Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt Eesti parimaks lihaveisekasvatajaks nimetatud Pärnumaal asuva Topi Mõisa juht Andres Vaan tunnistab, et tiitli võitmine oli ootamatu, aga tekitab hea tunde, kui märgatakse ja tunnustatakse.
Parim lihaveisekasvataja Andres Vaan.
  • Parim lihaveisekasvataja Andres Vaan.
  • Foto: MES
Lihaveisekasvatus Topi talus sai alguse 2001. aastal Andrese isa Aldo algatusel. „Kooli kõrvalt olin pidevalt asjaga kursis, kuid pärast ülikooli lõpetamist olen 2010. aastast täiskohaga talus tööl olnud,” ütleb viis aastat Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppinud Vaan. Lisaks lihaveisekasvatusele kasvatatakse talus ka erinevaid teraviljakultuure ning peetakse hobi korras hobuseid.
Alates 2005. aastast tegeletakse lisaks tavatootmisega ka mahetootmisega. „Meie talu asub suhteliselt väheviljakatel aladel, kus intensiivne teravilja tootmine ei ole efektiivne. Nende alade hooldamine ja rohusööda väärindamine läbi lihaveisekasvatuse tundus olevat õige tee. Enda töö juures meeldib mulle see, et saan „käega katsutavat” luua,” räägib Vaan.
Parim lihaveisekasvataja perega.
  • Parim lihaveisekasvataja perega.
  • Foto: erakogu
Tootmisprotsess lihaveisekasvatuses on tema sõnul küll pikk, kuid väga huvitav. „Aretustööga saab parandada enda karja kvaliteeti ja pakkuda paremaid tõuloomi ka teistele kasvatajatele. Oleme aastatega suurendanud maafondi ning investeerinud märkimisväärselt tänapäevasesse põllumajandustehnikasse ja tehnoloogiatesse. Üheks tähtsamaks otsuseks lihaveisekasvatuses on olnud see, et oleme investeerinud palju tõuaretusse. Meie karja tõumaterjal pärineb Euroopa parematest lihaveisekasvatuse maadest: Prantsusmaalt, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Soomest. Investeeringud tõuaretusse on pannud tugeva aluse heale lihaveise karjale.”
Aunimetus PARIM LIHAVEISEKARJAKASVATAJA antakse välja inimesele, kes aasta jooksul on häid tulemusi saavutanud lihaveisekarja kasvatamisel. Võitja väljaselgitamisel arvestatakse:
1) karja suurust (minimaalselt 10 ammlehma);
2) söötmis- ja pidamistingimuste nõuetele vastavust;
3) puhtatõulise pulli olemasolu loomade paaritamisel (nii puhtatõulised, kui ristandkarjad) või kunstliku seemenduse kasutamist;
4) tõuloomade müüki teistesse lihaveisekarjadesse;
5) et kari oleks jõudluskontrollialune olnud vähemalt 5 aastat;
6) keskkonna- ja loodussõbralikkust karja kasvatamisel;
7) talu/ettevõtte arengut ja innovaatilisust;
8) jätkusuutlikkust;
9) näitustel ja konkurssidel osalemist ja seeläbi veisekasvatuse propageerimist.
LOE LISAKS:
Janek Mustmaa: teeb rõõmu, et Eesti lihaveiste kvaliteet tõuseb aasta-aastalt
Fotokonkurss 2020 "Pildista lihaveist!"
Lihaveisekasvatajad Tsura talus: toodetu on kvaliteetne, maitsev, aga raske müüa

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele