Autor: Põllumajandus.ee • 6. mai 2020

Imetajate piimaks nimetatav sekreet on ideaalne toit, mis sisaldab kõiki toitaineid, rasva, valku, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid jms, organismile vajalikus vahekorras. Sünnituse (poegimise) järgselt erituvat piima nimetatakse ternespiimaks. Selle koostis erineb tavapiimast, kuna sisaldab makro- ja mikrotoitainetele lisaks veel märgatavas koguses mitmesuguseid bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Nende ülesandeks on soodustada vastsündinud organismi kasvu ning tagada immuunsus haigustekitajate vastu. Ternespiima bioloogiliselt aktiivsete valguliste ühendite kaitseks leidub selles ka vastavate valke lõhustavate seedeensüümide (proteaaside) inhibiitoreid.

Vastsündinule imetajatele nakkushaiguste vastu immuunsust tagavatest immuunglobuliinidest olulisimad on IgG, IgM ja IgA, mida Ig üldsisaldusest ternespiimas leidub vastavalt 80-90%, 5-10% ja 5-10%. IgG põhifunktsiooniks on organismi tungivate haigustekitajate blokeerimine, IgM hävitab verre tunginud mikroobid ja IgA takistab patogeenide kinnitumist limaskestadele (eriti soolestikus).

Nende toime kõige olulisimateks mõjutajaks on ternespiima vasikatele manustamise aeg, sest peensooles imenduvad (adsorbeeruvad) suured valgumolekulid lõhustama kujul vaid ühe ööpäeva kestel (joonis 1). Kõige efektiivsem on immuunglobuliinide imendumine esimese nelja tunni jooksul, vähenedes seejuures drastiliselt ning 12 tundi pärast sündi jõuab neist verre vaid 5%.

Ternespiima immuunglobuliinid annavad vasikale esmase ehk passiivsuse immuunsuse seniks, kuni organismil areneb välja oma immuunkehade tootmine ja tekib nn aktiivne immuunsus. Kõige kriitilisemaks ajaks loetakse seejuures kahte nädalat pärast sündi, mil ternespiima immuunglobuliinide mõju on juba märgatavalt vähenenud, kuid organismi enda immuunkehade loome pole veel küllaldases mahus välja kujunenud (joonis 2).

Vajaliku IgG taseme vereseerumis saab tagada vasikale manustatava kvaliteetse ternespiima kogusega, mis jääb vahemikku 2,0-3,0 kg. Kui aga ternespiimas on immuunglobuliinide sisaldus madal, siis võib niisugune joodetava ternespiima kogus passiivse immuunsuse tekkeks olla ebapiisav (joonis 3). Teisteks piiravateks teguriteks on vasika libediku maht ja immuunglobuliinide vähene imendumine verre (mis tuleneb eelkõige liiga hilisest manustamise ajast). Probleemi lahendab pulbrilise ternespiimalisandi kasutamine, mis tõstab joodetava ternespiima immuunglobuliinide sisalduse vajaliku tasemeni.

Teadus ja Tegu OÜ on välja töötanud ternespiima sublimatsioonkuivatuse tehnoloogia ning asunud valmistama ternespiimapulbrit. Tänu madalale kuivatustemperatuurile, ternespiima immuunkehad kuivatuse käigus ei denatureeru ning jäävad bioloogiliselt aktiivseks ka pikaajaliselt säilitatavas pulbris. Pulbri kuivainesisaldus on ternespiima kuivainesisaldusest 4-5 korda kõrgem, kusjuures koostisosade toime ja omavaheline suhe jääb endiseks. Sellise pulbri lisamine ei suurenda oluliselt manustatava ternespiima kogust, küll aga immuunglobuliinide kontsentratsiooni selles.

Ternespiimapulbri toime kontrolliks korraldati vabapidamisega suurlaudas katse 20 vasikaga. Neist kümme said esimese jootmisega 2 liitrit ema ternespiima, kuhu lisati 70 g sublimatsioonkuivatusega valmistatud ternespiimapulbrit. Teised 10 vasikat moodustasid kontrollrühma, kellele anti esimese jootmisega sama kogus lisandita ternespiima. Vasikatelt võeti kahe päeva pärast vereproovid, ning määrati vereseerumi immuunglobuliini (IgG) sisaldused. Kontroll- ja katserühma tulemustest arvutati keskväärtused ning koostati tulpdiagrammid, mis on esitatud joonisel 4.

Kontrollrühma keskmine IgG sisaldus vereseerumis oli 20,7 mg/ml. Katserühmal oli sama näitaja 25,2 mg/ml. Üldvalgu sisaldused olid vastavalt 59,5 ja 64,2 mg/ml. Saadud tulemused osutasid, et 70 g ternespiimapulbri lisamine vasikatele manustatava esimese joogi ternespiimale suurendab keskmiselt 22% võrra vereseerumi üldvalgu ja IgG-sisaldust.

Uuringu kokkuvõttena võib tõdeda, et ternespiimapulber sobib suurepäraselt esimese jootmiskorra ternespiima lisandiks vasikate passiivse immuunsuse tagamiseks juhul, kui immuunkehade sisaldus pole piisav ja manustatavat kogust piirab libediku maht. Samuti saab pulbrilise ternespiimalisandiga tugevdada vasikate immuunsüsteemi ka juhul, kui immuunglobuliinide sisaldus ternespiimas jääb üldtunnustatud normi piiridesse.

IgG sisalduse suurendamiseks vasikatele joodetavas ternespiimas saab nüüd kasutada ka preparaati ColSelAct, mis on Teadus ja Tegu OÜ poolt välja töötatud koostöös Alltech Eesti OÜ-ga. ColSelAct sisaldab, lisaks naturaalse ternespiima kõikidele komponentidele, veel preparaate Sel-Plex® ja Actigen®.

Sel-Plex® on seleeni orgaaniline preparaat, mis soodustab loomade ainevahetust, kasvu, sigivust ja tugevdab immuunsust. Actigen® on kõrge mannoosi sisaldusega prebiootiline preparaat, mis soodustab soolestiku loomuliku mikrofloora arengut ja tugevdab seedetrakti tervist.

Lihaveisete puhul võib esineda juhtumeid, et lehm hülgab poegimisjärgselt vasika või jääb vasikal mõnel muul põhjusel ternespiim saamata. Siis on kõige operatiivsemaks lahenduseks ternespiima valmistamine ternespiima pulbrist, sest jääb ära külmutatus ternespiima sulatamine, ülessoojendamine ja muud aegaviitvad tegevused. Seega on lihaveisekasvatajal ternespiimapulbri varu olemasolu poegimisperioodil eriti hädavajalik.

Lehma ternespiimapulber on kasutatav ka kitsede ja lammaste ternespiima lisandina. Seejuures tuleb arvestada sellega, et kuigi kitsepiima koostis on suhteliselt sarnane lehmapiimaga, vajavad kitsetalled seda vasikatest kordades vähem ning sellevõrra võiks olla väiksem ka kasutatav ternespiimapulbri kogus (10-30 g). Ka lambatalledele manustatav ternespiimapulbri kogus võiks jääda samasse vahemikku.

Ternespiima kasutamine imevate ja võõrdepõrsaste söödalisandina võimaldab vähendada põrsaste haigestumisi ja suremust ning suurendab juurdekasvu. Pulbrit võib segada nii kuiv- kui vedelsöödale. Soovitatavaks koguseks on 3-7% (üldjuhul 5%).

Väino Poikalainen (Teadus ja Tegu OÜ), Lembit Lepasalu (Teadus ja Tegu OÜ), Pilleriin Puskar (Alltech Eesti OÜ)