Tööjõu(puuduse)st põllumajanduses, ilma emotsioonideta

Nüüd, mil esimene emotsioonipuhang möödas, on aeg tööjõuga seotud teemadel sisuliselt arutleda. See on hea, et põllumajandus ja toidutootmine kõigi tähelepanu keskpunkti jõudsid. Kuigi maaeluministri ERRile antud intervjuust hakkas oma elu elama vaid põllumajanduse tööjõuprobleemi lahendamise teema, siis oli seal juttu muustki, nagu näiteks toidu varustuskindlus, toidu hinnad, maal elamine ja kriisiabi maaettevõtjatele, kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Koroonakriis on muu hulgas tõmmanud tähelepanu asjaolule, et põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse tähtsus meie toidulaua katmisel on hindamatu väärtusega. Sektoril on oluline roll ka meie majanduses, andes umbes 4% Eestis loodud lisandväärtusest ja 5% tööhõivest. See tähendab, et põllumajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuse ettevõtetes töötas 2019. aastal üle 29 000 inimese. Tehnoloogia meie ümber areneb küll kiiresti, aga inimese vahetu osalemine jääb toidutootmises alati olulisele kohale.

Probleemid tööjõuga põllumajandus- ja toiduainesektoris ei ole tekkinud üleöö ja koroonakriisiga seoses. Tööjõupuudus meie sektoris on teemaks olnud aastaid – ühelt poolt on stabiilne majanduskasv aidanud kaasa tööhõive kasvule, teiselt poolt aga tähendab see, et kõigisse sektoritesse töökäsi ei jagu. See on ka põhjus, miks sektor on viimastel aastatel järjest rohkem välistööjõu poole vaadanud. Sarnases olukorras on põllumajandussektor ka teistes Euroopa riikides.

Eestis on head võimalused hariduse omandamiseks põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel. Tegeleda tuleb sellega, et noored nende võimalusteni jõuaksid ja et meil oleks sektoris nii kutse- kui ka kõrghariduse omandanute näol olemas asjatundlikud spetsialistid ja järelkasv. Samuti võiks olemasolevaid õppeasutusi vaadata kui keskkondi, kus pakkuda muudes sektorites vabanenud inimestele vajalikke oskusi ja ettevalmistust põllumajanduses töötamiseks.

Oleme alates 2015. aastast uurinud, milline on põllumajanduse ja maaelu maine. Tänavuse uuringu kohaselt hinnati kõrgeimalt põllumajanduse mainet – positiivse hinnangu andis sellele kokku 70% elanikkonnast. Maamajandusel oli see näitaja 61% ja maaelul 58%. Võrreldes eelnevate aastatega on maine paranenud.

Kõigil meil on oma roll põllumajandus- ja toiduainesektori maine kujundamises. Tarbijatena saame anda oma hinnangu eestimaist eelistades, toetades seeläbi kohalikku ettevõtlust ja elu maal. Põllumeestel ja maaelu esindusorganisatsioonidel lasub ülesanne heade kogemuste andmisel ja kuvandi võimendamisel – positiivseid lugusid, mida põllumajanduses jagada, on palju, alustades tublidest noortest peredest, kes on maale tulnud, sinna jäänud ja endale ning oma perele sinna töökohad loonud. Samuti tuleks rääkida sellest, milline üldse on töö põllumajanduses; hooajatöö kõrval leidub seal ka palju enamat – põllumees on tänapäeval nii tippspetsialist, IT-tehnoloog kui ka toidulaua katja ühes isikus. See on põnev ja väljakutseid täis töö, mis eeldab pühendumist, teadmisi ja kutsumust ning võimaldab ka väärilist tasu. Riigi ülesanne on aidata luua elamisväärne elukeskkond, kuhu inimesed tahaksid tulla ja olla ning kus ettevõtjatel oleks kõik eeldused edukaks toimetamiseks.

Millised on sinu ettepanekud põllumehe tööjõumure lahendamiseks, et kevadel jõuaks seeme mulda, sügisel saaks saak koristatud ja kodumaine toit kataks meie lauda?

Marko Gorban, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Allikas: Maablogi