Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumees: ma ei taha näha enam ühtegi kaabuga poliitikut
"Ma küll hääletasin EKRE poolt, kuid see on ka viimane kord,“ ütleb maasikakasvatajast ettevõtja Gunnar Tärn. Tema ettevõte sõltub välistööjõust ja praeguste poliitiliste otsuste tõttu paistab tulevik tume.
EKRE esimees ja siseminister Mart Helme aga ütleb, et pidu on läbi: välistööjõu asemel tuleb hakata eelistama kohalikke, keda majanduskriisi tõttu on turul saada kohe eriti palju.
See jutt paneb paljud välistööjõu kasutajad silmi pööritama. „No ei tule see eestlane meile,“ ütlevad nad kui ühest suust. „Ei tule, ei oska, ei taha.“
Äripäeva ajakirjanik käis kolmes ettevõttes ja uuris, millist tööd oleks neil pakkuda, kui värske töötu uksele koputaks.
"Oleme otsinud, tulemus on null"
Kunagine aasta põllumees Jaan Metsamaa kasutab oma piimafarmis võõrtööjõudu, kuna koha pealt pole töötajaid võtta.
„Oleme kasutanud CV Keskust, töötukassat, aga tulemus on null,“ räägib ta. Võib-olla nüüd, kus Eestis on töötute arv kasvanud pea 50 000 inimeseni, on olukord muutunud, kuid veel ei ole keegi Metsaküla Piima ukse taga tööd küsimas käinud.
Metsaküla Piimas töötab 25 inimest ja 1250 looma. Viimastel aastatel on töötajatest 3-4 välismaalased, enamasti Ukrainast.
Farmi juhataja Kristel Taal ja veterinaararst Tuuli Lagemaa vaatavad semiootiku haridusega ajakirjanikku pisut skeptiliselt. Tegelikult oli ka Kristel Taal enne Tallinnas kontoritöötaja, ent seejärel otsustas minna õppima veterinaariat ja sattus Metsaküla Piima.
Taal ja Lagemaa ei lase mind lüpsma, aga käsivad vasikaid ühest aiast teise kantseldada. Kasvasin üles Kesk-Eesti talus ja pidin pidevalt vasikaid kantseldama. Milline nostalgia!
Varsti annab Lagemaa mulle kätte suure süstla ja saadab mullikaid vaktsineerima. Enam ei ole nii lõbus – läbi häda ja vaeva õnnestub mul mõnd rabelevat mullikat süstida, kuid ega see võhikule kerge töö ole. Mullikale uue numbrimärgi kõrvapanemine osutub aga füüsiliselt nii raskeks, et sellega ma hakkama ei saagi.
Taali ja Lagemaa sõnul on nende farmi oodatud iga tubli töötaja, kes armastab loomi. „Poliitikud võivad ju rääkida, et võõrtööjõudu annab uute töötutega asendada, kuid kas see päriselt ka nii on… no eks näis,“ ütleb Lagemaa.
Jaan Metsamaa sõnul ei ole sugugi nii, et põllumehed eelistavad odavaid ukrainlasi ja eestlasi tööle võtta ei taha. Võtaks küll, kui oleks inimesi, kes tahaksid tulla ja kes ka päriselt tööd teeksid. Kui aga Metsaküla Piima tuleks tööle mõni senine kokk või hotellitöötaja, on Metsamaa sõnul üsna kindel, et kohe, kui olukord taastub, lähevad inimesed vanale tööpõllule tagasi.
Hetkel kuum
Metsamaa sõnul on müüt, et Ukraina töötaja on ettevõtjatele odav. Näiteks tuleb välistööjõule pakkuda majutust – Metsamaa ehitas endise tapamaja ümber korteriteks.
Ühel Metsaküla Piima ukrainlasest töötajal lõpeb tööluba juuli lõpus, teisel septembri alguses ja kolmandal novembris. „Hetkel me ei tea, kas sel aastal üldse saab välistööjõudu juurde tuua või mitte,“ ütleb Metsamaa. Seetõttu hakkab ta suvel töötajaid otsima kohalikult turult. Juulist oleks tal tööd pakkuda poegimislauda lüpsjale. „See on väga vastutusrikas töö, eeldab kaks nädalat ümberõpet. Pärast seda vaatame, kas sobib inimene loomakasvatusse ja iseseisvale tööle. Igast soovijast kindlasti sobilikku töötajat ei saa,“ arvab ta.
Foto: Liis Treimann
Metsamaa ei mõista, miks on mõned poliitikud nii tugevalt välistööjõu vastu. „Võõrtöölised maksavad tulumaksu esimesest teenitud eurost. Eestlased saavad 500 eurot tulumaksuvabalt. Seega kasvatab võõrtööjõud riigikassat väga usinasti,“ märgib Metsamaa.
Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele