Peipsi järvest eemaldati viie talgupäevaga ligi 900 nakkevõrku

Talgute teisel päeval (5. juunil) osalesid president Kersti Kaljulaid ja keskkonnaminister Rene Kokk, järgmistel päevadel olid abiks kutselised kalurid, harrastuskalastajad ja kolleegid Keskkonnaministeeriumi haldusalast.

Tööde mahust annab aimu töötundide ja läbitud kilomeetrite arv – ühtekokku tehti rohkem kui 1000 töötundi ning läbiti alustega umbes 3300 kilomeetrit. Sellele lisandub talgute ettevalmistamiseks kulunud aeg ja niiöelda järeltöötlus – võrkude hävitamisele viimine ja dokumentide vormistamine.

„Võrkude tragimine on aeganõudev ja kulukas ettevõtmine, aga et järv ei ummistuks triivima jäänud võrkudest, tuleb seda rasket ja, mis seal salata, ka üsna ebameeldivat tööd teha igal aastal. Täname kõiki abilisi, kes leidsin aega ja võimalust osaleda,“ ütles Kask.

„Võrkude probleem on saanud just viimaste talgutega suurt tähelepanu ning on jõudnud usutavasti ka kalurite ja harrastuspüüdjateni, kelle käitumisest ja hoolimisest sõltub palju. Loodame, et jõuame lõpuks ka lahendusteni, mis aitavad probleemi ära hoida või vähendada,“ ütles Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu.

Keskkonnainspektsioon on Peipsi tragimist läbi viinud alates 2006. aastast (vahele jäi ainult 2007. aasta). Igal aastal on eemaldatud järvest sadu nakkevõrke, mis annab lõpptulemuseks 9225 nakkevõrku.

Igal aastal jääb järve triivima hulk püüniseid. Osalt on tegu jää ja tuultega paigast liikunud nakkevõrkudega, osal juhtudest on arvatavasti põhjuseks püüdjate hoolimatus. Kuna võrgud on odavad, siis ei vaevuta neid igakord püügi lõppedes järvest välja tooma. Tõenäoliselt on järves triivivate võrkude hulgas ka ebaseaduslikke, ilma loata püügile pandud nakkevõrke.

Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need püüavad kalu edasi, on ohuks ka veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid.