Autor: Martin Johannes Teder • 2. juuli 2020

Mahepõllunduses kasvab pakkumine kiiremini kui nõudlus

Eelmine majanduskriis andise viljatootjale tõuke minna üle mahetootmisesse, sest tavavilja hind läks niivõrd alla.
Autor: Erik Prozes

Eestimaa on küll iga aastaga aina mahedam, kuid maheviljatootja arvab, et sellist kasvu enam ei tule, sest nõudlus ei jõua järele.

Statistikaameti andmetel kasvas maheteraviljasaak eelmisel aastal 84 protsenti ning mahekartulite saak 38 protsendi võrra 2018. aastaga võrreldes.

Eestis moodustas eelmisel aastal mahepõllumajandusmaa pea 23 protsenti põllumajanduslike majapidamiste kasutatavast maast. Aasta lõpu seisuga oli Eestis 2060 mahetootjat ning mullu lisandus 112 uut mahepõllumajandustootjat.

Maheviljatootja OÜ Viljatootja tegevjuhi Rubert Saluoksa sõnul on mahevilja turul ülepakkumine, mis on seotud nii eelmise aasta eriti hea viljasaagiga kui ka mahepõllupinna kasvuga. Ta ütles, et mahepõllunduses on praegu trend see, et pakkumine kasvab kiiremini kui nõudlus. „Mahetoidu tarbimine on ikkagi nišivaldkond. Ka mahetootjate teadlikkus ning oskused on kasvanud, mistõttu ka saagikus kasvab,“ ütles Saluoks.

Eelmisel aastal mahepõllumajandusmaast kahte kolmandikku kasutati söödakultuuride ja püsirohumaadena, kokku oli sellist pinda 146 000 hektarit. Mahetera- ja kaunvilja kasvatati mullu 63 000 hektaril, aasta varem umbes 55 000 hektaril.

Maheviljad hinnad on meeletult kukkunud

Saluoksa sõnul on mahevilja müügihinnad ääretult kukkunud viimase paari aasta jooksul. Ta lisas, et eelmise aasta sügisel langes mahevilja sisseostuhind pea 65 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Saluoks arvab, et seetõttu ei ole enam sellist mahemaa kasvu oodata, kui on varasematel aastatel olnud.

Baltic Agro mahevilja ostu-müügijuht Vallo Tenson ütles, et mahevilja hinna langus oligi seotud ületootmise ja erakordse saagiga. Tema sõnul nigelal aastal nagu 2018 võisid kaerasaagid tootjatel jääda 1,5 ja 2 tonnile hektari kohta. „Sel aastal ennustame umbes 2,5 kuni 3,5 tonni hektari kohta,“ ütles ta.

Tenson ütles, et eelmisel aastal toidukaera hind langes kuni 53 protsenti, rukis 67 protsenti ja oder kuni 49 protsenti. „Meie nelja-viie hooaja kogemuse põhjal ei ole praegu hind kõige madalam, aga on hinnapõhja lähedal,“ ütles ta. Tenson lisas, et 2018. aastal maksis toidukaer umbes 350 eurot tonn, kuid praegu umbes 200 eurot tonn.

Tensoni sõnul oli 2019. aasta ilmastiku mõttes niivõrd toetav, et saadi tunduvalt paremad saagid. „Pind kasvas ka meeletult, siis tekkis lihtsalt ülepakkumise moment, mis on ka kõigi prognooside kohaselt 2020. aastal terendamas,“ ütles ta.

Eelmine majanduskriis andis tootjale tõuke minna üle mahesse

OÜ Viljatootja tegevjuht Saluoks ütles, et kogu nende tootmine on nüüdseks mahe. „Eelmine majanduskriis tõi tavavilja hinna niivõrd alla. See oligi üks põhjus, miks me hakkasime mahetootmise peale mõtlema,“ rääkis ta. „Nõudlust oli puudu ja saigi selles suunas liigutud, siis olid mahevilja kokkuostul ka kõrgemad hinnad.“

OÜ Viljatootja

Ettevõte asutati 2008. aastal ning 2010 läks OÜ Viljatootja üle mahetootmisele. Ettevõte tegeleb tera- ja kaunviljade ning õlikultuuride kasvatamisega. PRIA andmetel sai OÜ Viljatootja 2019. aastal 150 634 eurot mahepõllumajandustoetust.

Ettevõtte käive oli 2019. aastal 580 673 eurot, aasta varem 633 190 eurot.

OÜ Viljatootja ärikasum oli 2019. aastal 271 835 eurot, aasta varem 275 469 eurot.

Allikas: Infopank

Mahetootmine nõuab rohkem kulusid ja pinda

Tulundusühistu Wiru Vili tegeleb mahevilja kokkuostmise, ladustamise, kuivatamise ning edasimüümisega. Ühistu juhatuse liikme Hardo Vahemäe sõnul ei ole mahepõllumajandus enam potipõllundus, mis on kitsa grupi hobi. „Tänaseks on see ikkagi üks ärisuuna valik – kas lähed mahepõllumajandusse või tavapõllumajandusse,“ rääkis ta. „Meie liikmetel on kõigil üle 1000 hektarit maad, mis on ka tavamajanduse mõistes väga suured pinnad.“ Tulundusühistul on üheksa liiget, kes toodavad aastas Vahemäe sõnul umbes 23 000 tonni mahevilja.

Mahepõllundus nõuab rohkem maad. Saluoksa sõnul on mahetoodangus keskmine saak väiksem kui tavatootmises. Ta lisas, et sama mahu andmiseks kui tavatootmises, on vaja rohkem põllumaad. „Kui me maa hinna või rendi hinna sisse arvestame, siis mahepõllumajandus on kallim. Paljud püsikulud jooksevadki hektarite pealt,“ ütles Saluoks.

Saluoksa sõnul peavad mahetootjad kasvatama ka vaheaastatel liblikõielisi, et mulla viljakust taastada.

Tulundusühistu Wiru Vili

Ühistu tegeleb maheteraviljade, kaunviljade ja õliseemnete ostu, kuivatamise, pakendamise ladustamise ja müügiga. Ühistu juhatuse liikme Hardo Vahemäe sõnul ekspordivad nad pea kogu oma toodangu.

Ühistu käive 2019. aastal oli 6 069 944 eurot, aasta varem 5935 015 eurot.

Ärikasum oli ühistul 2019. aastal 258 461 eurot, aasta varem 166 558 eurot.

Allikas: Infopank

Wiru Vilja juhatuse liige Hardo Vahemäe ütles, et mahevili ei ole börsikaup, mistõttu on maheviljal puhtalt pakkumise ja nõudluse hind. „Lisaks viljale on argumendid vilja kvaliteet ja päritolu. Neid faktoreid on oluliselt rohkem maheviljal, mis hinda mõjutavad, kui tavaviljal,“ rääkis Vahemäe. „Eelmise aasta kukkumine oli päris suur, küll aga leevendas seda eelmise aasta suur saagikus.“

Koroonaviirus maheviljatootjaid ei mõjutanud

OÜ Viljatootja tegevjuhi Saluoksa sõnul käisid tööd kriisi ajal tavapäraselt ning vilja hinnad üles või alla ei kõikunud. „Hetkel ei ole ka aktiivne müügiperiood. Müük algab kuskil augustis, kui saagikoristus jälle pihta hakkab,“ rääkis ta. Saluoks ütles, et neil on ka töötajaid nii vähe ning sisuliselt töötab neil aasta läbi sama arv inimesi ja välistööjõu puudus neid ei mõjuta. „Aga maasikakasvatajad ja piimakarjakasvatajad – neid mõjutab kindlasti. Nendega ma olen solidaarne,“ ütles ta.

Saluoks ei saa aru, miks on vaja tekitada takistusi inimestele, kes tahavad tööd teha ning on valmis ilma lisatoetusteta majandama. Ta rääkis, et ilma välistööjõuta on ka mahemaasikakasvatajad hädas. „Hakati pakkuma jälle neid riiklikke toetusi ning kasvatama õpitud abitust,“ ütles Saluoks.

Wiru Vilja juhatuse liige Vahemäe ütles, et ka neid viirus ei mõjutanud. Vahemäe sõnul välistööjõud on mingil määral ühistu liikmeid mõjutanud, kuid vajalik arv töötajaid saab kohaliku tööjõuga täis. „Aga tööviljakuse mõttes on ukrainlane parem kui eestlane,“ rääkis ta. „Ta tuleb siia tööd tegema ja tahab tööd teha. Mina julgen väita, et igasugune sogajutt ukrainlaste palgatasemest vett ei pea. Tean selgelt, et ukrainlasele makstakse minu ringkonnas sama palju kui Eesti mehele ja see raha ei ole väike.“

Mahes on kontrolli ja nõudmisi palju

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts ütles, et mahedaks saab maa mahetootmisega tegelevale ettevõttele üldreeglina kolmandal aastal. Mahepõllumajandusmaa üldised nõuded on mullaviljakuse säilitamine, kohalikesse tingimustesse sobivate liikide ja sortide kasvatamine, mitmeaastase külvikorra rakendamine, orgaaniliste materjalide ringlusesse võtmine ja sobivate viljelustehnikate kasutamine. „Täiendavaid väetisi, mullaomaduste parandajaid ja taimekaitsevahendeid tohib kasutada vaid juhul, kui need on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkide ja põhimõtetega,“ ütles Nemvalts.

Saluoksa sõnul on mahepõllumajandustoetust keerulisem saada kui lihtsalt pindalatoetust. „On täiendavad nõudmised ja ka kontroll on tugevam,“ rääkis ta. „Maheettevõtteid kontrollib põllumajandusamet igal aastal ning kõik põllud kontrollitakse üle.“ Saluoks ütles, et amet käib kõik põllud üle, vaatab, kas seal on kultuur, mis on toetuse taotlusel kirjas, jälgib üldist pilti ning otsib taimekaitsevahendite kasutamise jälgi. „Tehakse ka pistelisi kontrolle,“ ütles ta.

Vahemäe ütles, et ükski mahevilja suurtootja keelatud vahendeid ei kasuta. „Neil on lihtsalt kaotada nii palju ja see ei tasu ära,“ rääkis ta. „Kui need juhtumid välja tulevad, siis tahtlikkust pigem ei ole.“ Vahemäe sõnul on probleem tavapõllumeeste vastutustundetus käitumises, kes põldude piiri ääres väetisepritsiga hooletult käituvad. „Selliseid juhtumeid tean väga konkreetselt, et mõni põld on tuksi keeratud, sest tavapõllumehe pritsimees seal piiri peal laiutab nii, et vähe pole. Lihtsalt hooletusest,“ rääkis ta.

Vahemäe ütles, et ta enam skeemitajaid ei karda, sest nad ostavad vilja ainult oma liikmetelt ja nendega seotud ettevõtetelt. „Väljastpoolt suvalisi inimesi juurde me ei võta. Maheviljas on usaldus number üks,“ rääkis ta. „Meil on usaldus olemas ja me tahame seda hoida. Meile piisab meie praegusest mahust, eelmine aasta olime niigi silmini täis ja napilt jõudsime kõik ära kuivatada ja müüa.“

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150