• 07.07.20, 10:00

Mahetoetuse suursaaja vilistab majandusaasta aruande esitamisele

Mahepõllumehed saavad igal aastal kokku üle 10 miljoni euro toetust, kuid ettevõtte majandusaasta aruanne võib sealjuures olla mitu aastat esitamata.
2003. aastal tehtud fotol rüüpab Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel (endine Lauri Aaspõllu) astelpajumahla. Tema sõnul käib majandusaasta astelpaljuäris seitsmeaastaste tsüklite kaupa.
  • 2003. aastal tehtud fotol rüüpab Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel (endine Lauri Aaspõllu) astelpajumahla. Tema sõnul käib majandusaasta astelpaljuäris seitsmeaastaste tsüklite kaupa. Foto: Raul Mee
Eelmisel aastal jagati mahetoetust üle 18 miljoni euro ning suuruselt kolmas toetuste saaja oli Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel, eelmise nimega Lauri Aaspõllu. Ettevõte sai eelmisel aastal toetust ligi 190 000 eurot ning alates 2016. aastast on firma saanud üle poole miljoni euro. Ettevõtte viimane majandusaasta aruanne on aga esitatud 2016. aasta kohta.
Eesti ettevõtetel on kohustuslik esitada majandusaasta aruanne kord aastas ja selle esitamata jätmine seab küsimärgi alla firma läbipaistvuse. Kui ettevõte ei ole aruannet esitanud, on seaduse järgi võimalik firmat trahvida või äriühing sundlõpetada. Niisiis võib öelda, et Hiiu Astelpaju puhul on sajad tuhanded eurod toetust liikunud kustutamisohus ettevõttele.
Hiiu Astelpaju OÜ omanik Lauri Andressel ei näe majandusaasta aruande esitamata jätmises probleemi. Kui pankade ja kõikide teiste jaoks on majandusaasta mõistetavalt üks aasta, siis astelpaju alal on see tema sõnul palju pikem.
„Taim sünnib kasvuhoones ja kui ta annab oma esimese saagi – selleks läheb kuus aastat,“ ütles ta. „Kui te investeerite astelpajusse, siis on loogiline, et see majandustsükkel on umbes kuus aastat. Turundus, koristus, puhastus lisab juurde veel umbes aasta. Loogiline tsükkel raha ringkäigu mõttes on seitse aastat," rääkis ta.
See on teistlaadi toetus
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna selgitusel on mahetoetus keskkonnameede, mis on tootmisest lahti seotud. Seetõttu ei ole raha saamine seotud ettevõtte majandusliku tegevusega.
Sidumine tootmiskohustusega tähendaks, et ministeerium peab ette nägema, mida ja kui palju peab mahetootja toetuse saamiseks tootma, seisis ministeeriumi vastuses. Toetuse saamiseks peab ettevõtjal olema mahepõllumajanduse tunnustus, mis tähendab majandustegevuse toimumist ning põllumajandusameti ja veterinaar- ja toiduameti järelevalvet. Põllumajandusamet on Hiiu Astelpaju OÜd kontrollinud, ettevõte on neile teadaolevalt kõik vajalikud nõuded täitnud ning saanud mahepõllumajandust tõendava dokumendi.
Astelpajukasvataja ei leia eksperti
Hiiu Astelpaju OÜ omaniku Andresseli sõnul on neil tegelikult majandusaasta aruanded küll valmis, kuid nad pole audiitorilt kinnitust saanud.
Nimelt tahab tema sõnul audiitor, et firma leiaks mõne aianduseksperdi, kes annaks hinnangu, kui palju taimed maksavad. Andressel ütles, et tal on erinevate ettevõtete kaudu üle miljoni astelpajutaime, aga kuna tema miljon taime on hetkel siin planeedil unikaalsed, ei ole sellisel asjal turuhinda ja pole olemas sellist eksperti, kes taimede väärtuse ära hindaks.
Astelpajukasvataja Andresseli sõnul ei ole maailmas varem olnud sellist marja, nagu nemad toodavad. „Sellise suuruse ja sellise keemilise sisaldusega mari on unikaalne,“ rääkis ta. „Igal pool, kus me oleme seda pakkunud, on see läinud väga hästi," kiitis ta.
Investeerinud juba miljoneid
Andressel on tegelenud astelpaju kasvatamise ning aretamisega üle 25 aasta. „Me oleme rajanud noori istandusi ning investeerinud sinna umbes 7 miljonit eurot. Need istandused hakkavad saaki andma umbes kahe aasta pärast,“ rääkis ta.
Lauri Andressel, varasema nimega Aaspõllu, käis sajandi esimesel kümnendil ajakirjandusest mitmel korral läbi. Ka siis tegeles mees astelpaju kasvatusega ning sai vahepeal ka aastase ärikeelu.
„See, mis ajakirjanduses minu kohta kirjutati, laastas mu ettevõtted, kõik pangad lõpetasid koostöö ning väga rõvedate nurgalaenajatega pidime ennast õhus hoidma,“ rääkis Andressel. „Me kaotasime neli-viis aastat.“
Loe täismahs artiklit Äripäeva veebist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.09.24, 06:25
Võta maisitärklisest viimast
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele