Kodumaist veiseliha napib, mistõttu toodetesse jõuab ka importliha

Lihaturu ülevaatest selgub, et nii jahutatud kui külmutatud veiseliha import ületab oluliselt eksporti, mis tähendab, et enamus meie toidulauale jõudvast lihatoodetest sisaldab importtoorainet.

Veiseliha tarbitakse järjest enam.  Foto: Pixabay

Statistika põhjal oli aastal 2018 veiseliha isevarustuse tase 94%, tarbimine aga liikus iseenesest kasvutrendis.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevjuht Moonika Kuningas soovitab statistikat analüüsides pöörata tähelepanu sellele, et meie statistikas kajastub kogu toodetud veiseliha ühel real. Tegelikult aga jõuab poelettidele veiseliha, mis tekib piimatootmise kõrvalproduktina, samuti vaid lihatootmise eesmärgil loomi kasvatavast lihaveisesektorist, kus enamasti realiseeritakse noorloomi, sest üks korralikult kasvatatav lihaveise ammlehm kestab karjas oluliselt kauem kui piimalehm – 10–12 aastat on täiesti tavaline.

„ELis ja mujal lihaveiseid kasvatavates riikides kajastatakse lihatoodangu andmeid diferentseeritumalt. Seega me tegelikult täpselt isegi ei tea, millised on meie lihaveisekasvatuse tulemused, sest avalikud andmed, mida analüüsida, puuduvad,” nendib Kuningas. „Mingil määral saab andmeid nende kasvatajate kaudu, kelle karjas peetakse jõudluskontrolli ja kes need andmed vastavasse süsteemi sisestavad. Jõudluskontrolli peetakse aga vaid alla pooltes lihaveisekarjades, samas, kui piimakarjadest on jõudluskontrollis arvel ca 97% loomadest.”

STATISTIKA: Ostame loomaliha sisse rohkem kui välja müüme

Veiseliha import ja eksport, tonni

Eksport20182019

Jahutatud veiseliha 673,7708

Külmutatud veiseliha923,3546,2

Import20182019

Jahutatud veiseliha943,8834,2

Külmutatud veiseliha2732,82582,1

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ta lisab, et jõudluskontrollita pole võimalik kontrollida ei looma põlvnemist, vastavust tõule, tõulisuse protsenti ega muud. Näiteks looma passis märgitud tõu tähis võib tähendada, et ta on alles I põlvkonna ristand, aga võib olla ka täiesti puhtatõuline lihaveis. Sellest aga tuleneb väga paljuski liha kvaliteedi erinevus.

Veel tõdeb Moonika Kuningas, et üha moodsam ja tootjale kasulikum on igale tootele kleepida silt, et see on kodumaine toodang, kuigi tegelikult me ei tea, mis seal taga on.

Loe lisaks

„Praegu on meie kohalike lihaveisekasvatajate kontrollitud tootmisahelaga toodanguga turul vaid mõned tootjad – Liivimaa Lihaveis, Baltic Vianco veetav BGB projekt, mille tooted jõuavad letile Arke lihatööstuse kaudu ning Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi välja antav farmi kvaliteedimärk Eesti Lihaveis, mille alt meie seltsi liikmed oma farmides toodetud liha otseturustusega tegeleda saavad,” kirjeldab Moonika Kuningas. „Need on märgid, mida võib usaldada, sest toodangu jälgitavus läbi liikmete ja kvaliteedikavade on tagatud. Aga hoolimata sellest, et Eesti lihaveise liha võib erinevatest pidamis- ja tootmisprakikatest olla erinev, on Eestis siiski saadaval ka väga hea kvaliteediga liha.”

Ain Alvela, põllumajandus.ee kaasautor

Jaga lugu:
Seotud lood

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150