Põllumajandus.ee  • 10 september 2020

Läänemere riikide kalandusjuhid arutasid Läänemere kvoote ja sealsete pringlite kaitset

Üleeile lõppesid kahepäevased Läänemere riikide kalandusläbirääkimised (BALTFISH), mida eesistujana juhtis Eesti. Fookuses olid järgmise aasta kvoodid ning pringlite kaitsmine Läänemeres.

Räime kvoot võib tõusta 15%.  Foto: Meelika Sander-Sõrmus

„Eesti huvitub läbirääkimistes ennekõike pelaagilistest liikidest. Positiivne on, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni 6% ning Liivi lahe räimekvooti 15%. Samas pole aga avaosa räime olukord kahjuks kiita. Räime biomass on languses, mis tähendab et kvooti tuleb vähendada kindlasti 36%,“ ütles kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin.

Läänemere avaosa lõhekvoot võib pisut tõusta, Soome lahe oma aga langeda. Avaosa tõus on seotud tollega, et on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile Läänemere lõunaosas. Soome lahe langus tingitud tollest, et kala tagasiheide on kasvanud ning tagasi heidetud osa arvestatakse kvoodist maha.

Kõige keerulisem on Läänemeres tursal ja lääneosa räimel, kelle arvukus on madalseisus. Läänemere keskkond ei sobi enam tursapopulatsioonidele, seda nii soolsuse kui reostuse tõttu.

Pringli populatsioon Läänemeres on äärmiselt ohustatud, noid on järgi jäänud alla 500. Seetõttu on rahvusvahelised mereteadlased välja tulnud väga karmide soovitustega tolle liigi kaitseks. Välja on pakutud nende põhielupaikades võrgupüügikeelu alad, kuna pringel jääb võrku ja hukkub. Lisaks on ettepanek üle kogu Läänemere võrgud varustada elektrooniliste peletitega, seda ka aladel, kus pringlit praktiliselt ei esine, sh ka Eesti veed. „Meie hinnangul on väga ebaproportsionaalne panna igaks juhuks peletid ka paikadesse, kuhu pringel satub äärmiselt harva,“ kommenteeris Märtin. Eesti eesmärk eesistujana on tulla välja soovitusega, mis siiski keskendub vaid peamistele pringli elupaikadele.

TASUB TEADA

BALTFISH on regionaalne kalandusjuhtide organisatsioon, kuhu kuuluvad Läänemere riikide esindajad ning huvigrupid. Seal räägitakse läbi regionaalsel tasandil olulised kalandusküsimused. Hoo sai BALTFISHi sisse 2013. aastal vastu võetud EL ühise kalanduspoliitika määrusest. Regionaalne koostöö oli uue kalanduspoliitika üks peamisi muudatusi. „Elu näitab, et parimad tulemused saavutatakse Euroopa Liidus ainult juhul, kui regionaalselt on asjad eelnevalt kokku lepitud.,“ selgitas Märtin ning lisas, et Eesti on BALTFISHi eesistuja tänavusest 1. juulist kuni järgmise aasta juulini.

Järgmine juhtide kohtumine on planeeritud oktoobrisse ehk vahetult enne Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu.

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Tilkson
Ana TilksonReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150